Personalispetsialist: neljapäevast töönädalat Eesti oma väiksuse tõttu välja ei kannataks

„2022. aasta novembrist sai Belgiast esimene Euroopa Liidu riik, kus töötajad võivad ise otsustada, kas soovivad tööd teha neljal või viiel päeval nädalas. Nelja tööpäeva kasuks otsustades ei kaota töötajad palgas, kuid samas tuleb varasema viie päeva töö neljaga tehtud saada,“ ütles Mullaste.

Ta märkis, et Belgia initsiatiiv neljapäevase töönädala kontseptsiooni seadusetasandil rakendada, tuleneb soovist sealset madalat tööhõive määra tõsta. Eurostati andmetel töötab praegu kõigist 20–64-aastastest belglastest vaid 72%, kuid riik soovib neljapäevase töönädala mõjul tööhõive viia 80%-ni. Samal ajal on viimaste andmete kohaselt Eesti tööhõive määr samas vanusegrupis 82,1%.

„Neljapäevase töönädala üks oht on see, et kuigi esialgu suudetaks neljast päevast maksimumi võtta ja viie päeva töö ära teha, siis ajapikku võib siiski mugavustsoon tekkida ja pika perioodi vältel intensiivset töömahtu kanda ei suudeta. Eesti väiksusega riigis on raske ette kujutada, et tööealised inimesed oodatust vähem tööd teeks. Võime neljapäevasest töönädalast unistada, kuid reaalsus on midagi muud,“ ütles Mullaste. „Palju sõltub muidugi ka konkreetse tööandja võimalustest paindlikku töökorraldust luua.“

„Seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel sündinud inimeste osakaal on meie demograafiast noorematega võrreldes väga suur ja nad hakkavad juba 10 aasta pärast pensioniikka jõudma. Reaalsus on see, et pensioniiga lükkub edasi – kui juba täna on tööturul mõned seitsmekümne aastased ja vanemad inimesed, siis tulevikus nende osakaal suureneb. Eakate tööturul hoidmiseks peavad tööandjad paindlikust looma, sest väga paljud neist pole suutelised täiskohaga töötamist jätkama,“ lisas ta.

Kuna noorematel generatsioonidel tuleb vananevat rahvastikku oma õlul kanda, siis tuleks täna erilist tähelepanu pöörata sellele, kuidas noortele töötada meeldib.

„Aspekt, mida Z-generatsioon kõrgelt hindab on asukohavabadus – kuna näiteks Luminoris võib katseaja lõppedes Euroopa Liidu piires 90 päeva võõrsilt tööd teha, siis kaks aastat kasutusel olnud süsteemi puhul näeme, et see on 20ndates noorte seas väga atraktiivne,“ ütles Mullaste ja lisas, et süsteem võimaldab edukalt ka välistalenti Eestisse meelitada, kellel on võimalik seeläbi arvestatav osa aastast kodus veeta.

Paljud Eesti ettevõtted on inimesed ka täielikult kontorisse tagasi kutsunud. „Kodukontoris töötamise üheks miinuseks on asjaolu, et kui seda liiga pika ajaperioodi vältel teha, siis võib see vaimsele tervisele negatiivset mõju avaldada, sestap näeme, et aeg-ajalt kontoris käimine on oluline. Seda loomulikult juhul, kui päeval ka kolleegidega aktiivselt koos viibitakse,“ ütles Mullaste.

Allikas: https://arileht.delfi.ee/