Uuring: inimeste toimetulekule annab suurima hoobi toiduainete hinna tõus

Ligi pooled uuringus osalenud eestimaalastest tõid välja, et nende rahaline olukord on viimase 12 kuu jooksul muutunud halvemaks. Peamiseks rahalist olukorda halvendavaks teguriks on lõviosa ehk tervelt 86% vastanute arvates toiduainete ja esmatarbekaupade hinnatõus. 40–49-aastaste inimeste seas nimetas seda esimesena koguni 90 protsenti. Suureks murekohaks on inimeste jaoks ka kasvanud eluasemekulud, mida nimetas 72 protsenti küsitletutest. Kasvanud laenukulusid nimetas seejuures aga vaid kümnendik vastanutest.

„Muret toiduainete ja esmatarbekaupade hindade ning eluasemekulude tõusu pärast on kindlasti omalt poolt võimendanud ka käibemaksu ja teiste maksude tõus, millest esimesele on suvel oodata lisa. Tarbimismaksude tõstmine halvendab kõige rohkem just vähekindlustatud ühiskonnagruppide finantsolukorda ja võimendab seeläbi ka sotsiaalseid probleeme,“ nentis SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht jaepangas Elisabet Visnapuu.

Ligi kaks viiendikku küsitletutest vastas, et nende sissetulek on piisav toidu ja rõivaste ostmiseks ning isegi vähesel määral säästmiseks, kuid see ei ole piisav, et saaks endale lubada kohe suuri oste, nagu külmkapp või televiisor. Võrdselt ehk veidi enam kui viiendik on neid, kelle sissetulek on piisav toidu ostmiseks, kuid riiete ostmiseks ei jätku raha ja neid, kes saavad endale lubada suuri oste, kuid kellel ei ole piisavaid vahendeid reisimiseks või pikemaks puhkuseks välismaal. Neid, kes saavad endale lubada kõike, mida hing ihkab, on küsitluse kohaselt 13 protsenti.

„Inimesi, kelle sissetulekuga on raske katta isegi toidukulusid, on suhteliselt vähe ehk kuus protsenti. Toidu ostmisega on enim hädas Lääne- ja Põlvamaa elanikud, mis viitab taaskord Eesti piirialade ääremaastumisele. Nendes piirkondades on tööd tõmbekeskustest paratamatult vähem ning pakutavad töökohad on enamasti ka madalama palgaga,“ sõnas Visnapuu.

SEB korraldatud uuring toimus 2025. aasta jaanuaris, selle viis läbi uuringufirma Norstat ja küsitlusele vastas 1000 Eesti elanikku vanuses 18–74 eluaastat.

Allikas: https://arileht.delfi.ee/