Geenid sekkuvad inimese palganumbrisse tervise kaudu

Ilmselt on paljud lugejad kuulnud, et inimeste erinevad omadused nt pikkus, füüsiline ja vaimne võimekus ning tervisenäitajad sõltuvad korraga nii keskkonnatingimustest kui ka pärilikkusest, s.t geenidest. Näiteks mingite haiguste esinemise ja kehaliste näitajate nagu pikkuse või kehamassiindeksi korral on sellised seosed mõneti ilmsemad. 

Viimasel ajal on teaduskirjanduses saanud aina enam tähelepanu ka pärilikkuse seos inimese sotsiaal-majanduslikku olukorda iseloomustavate näitajatega. Nende hulka kuuluvad omandatav haridus, mingil ametialal töötamine ning tööga teenitava sissetuleku suurus. Samuti vaadatakse üha enam inimese õnnelikkust ja riskikäitumist nagu seksuaalkäitumist või kalduvust riskantsete investeeringute tegemisele aga ka isikuomadusi. 

Nii nagu ka tervisenäitajate puhul, määrab fenotüübi ehk indiviidi erinevate tunnuste kogumi ära erinevate geenide kombinatsioon. Ühte konkreetset geeni, mis määrab otseselt inimese ettevõtlikkuse või sissetuleku, pole ilmselt olemas.

Kaksikute uuringud on näidanud, et sissetuleku ja hariduse omandamise korral moodustab pärilike tegurite osakaal umbes 40 protsenti kõigist inimeste vahel nähtavatest erisustest. Samas ei tähenda see, et kogu seda pärilikku osa on lihtne seostada kindlate geenidega. 

Pärilikud individuaalsed omadused nagu vaimsed võimed ja isikuomadused on Euroopa, Põhja-Ameerika ja Austraalia elanikkondades tuntud sissetuleku suurust ennustavad tegurid. Tervet genoomi hõlmavad assotsiatsiooniuuringud, mis ei keskendu vaid mõne kindla geeni osatähtsusele, võimaldavad teha suure statistilise võimsusega teste. Nende abil saab uurida geneetiliste ja keskkonnategurite vastastikmõju, sealhulgas seoseid sissetuleku ja tervisenäitajate vahel. 

Seni mahukaim uuring

Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valmis rahvusvaheline genoomiülene uuring, et tuvastada sissetuleku ja geneetilise info seos. Töös kasutasime kolleegidega kokku 32 uuringurühma andmeid kolmelt mandrilt ning 12 riigist: Austraaliast, Horvaatiast, Taanist, Eestist, Soomest, Saksamaalt, Madalmaadest, Norrast, Rootsist, Šveitsist, Ühendkuningriigist ja USA-st. Tänu sellele oli uue uuringu andmestik senistest suurim ning hõlmas kokku 668 288 inimest. 

Sissetulekute mõõtmiseks võtsime lähtuvalt andmete kättesaadavusest aluseks neli mõõdikut. Vaatasime inimeste individuaalset sissetulekut, kutsealast sissetulekut ehk mingi kitsa ametiala keskmist töist sissetulekut, leibkonna sissetulekut ja vanemate sissetulekut.

Iga sissetuleku mõõdikuga tegime eraldi genoomiülese uuringu ning kombineerisime selle tulemused. Koos uuringu kaasautoritega tuvastasime genoomis kokku 162 sissetulekuga seotud eristuvat piirkonda. Neist suur osa ehk 88 lokatsiooni tuvastati esimest korda. Seejuures oli neist iga üksiku geneetilise variandi seos sissetulekuga küllaltki tagasihoidlik. Samas seostusid kõik koos lisaks sissetulekutele ka inimese haridustee pikkuse, tunnetuse ja tervisega. 

Et hinnata kõigi nende geenivariantide informatsiooni koos koostasime polügeenilise indeksi, mis selgitas umbes üks kuni viis protsenti kogu sissetulekute varieeruvusest. Ehkki tuletatud sissetuleku geenid on kasulikud elanikkonna tasandi analüüside tegemiseks, on selle prognoositäpsus kindla üksikisiku sissetuleku ennustamiseks liiga madal. 

Euroopa päritolu inimeste valimite korral on sissetuleku polügeenilise indeksi prognoositäpsus neli kuni viis protsenti. Täpsus vähenes aga Aafrikast, Kariibi mere piirkonnast, Indiast, Ida-Aasiast ja Lõuna-Aasiast pärit inimestest koosnevate valimite puhul nulli kuni kahe protsendini. 

Kumb oli enne: rikkus või tervis?

Käitumuslike fenotüüpide geneetiliste analüüside uuringuid on varem vääriti tõlgendatud. Näiteks on varasemates uuringutes tuvastatud sissetulekutega seotud geenivariante iseloomustatud nn sissetulekugeenidena. Selline tõlgendus on vale mitmel põhjusel. 

Esiteks on iga üksiku DNA järjestuse variatsiooni ehk üksiku nukleotiidi polümorfismi mõju sissetulekule minimaalne: neist igaüks moodustab kogu sissetuleku erinevuses vähem kui 0,01 protsenti. Lisaks seostuvad tuvastatud genoomi piirkonnad paljude teiste tunnustega, sealhulgas omandatud haridustaseme ja tervisenäitajatega. 

Uurimuses ilmnes, et ainult veerand tuvastatud geneetilistest seostest tuleneb otsest geneetilisest mõjust. See viitab, et olulised võivad olla perekonnast sõltuvad tegurid näiteks võimalik sarnasus inimese vanemate vahel. Samuti osutab see keskkonnategurite panusele sissetulekute ebavõrdsuse tekkimisel. 

Analüüsis tuvastasime ka, et suur osa sissetulekutega seotud geneetilistest teguritest olid seotud inimese omandatud haridustasemega. Samuti tõi analüüs esile mitu seost kõrgema sissetuleku ja parema tervise vahel tulenevalt geneetilistest erinevustest. Näiteks võis inimestel olla madalam kehamassiindeks ja vererõhk ning neil võis esineda vähem teist tüüpi diabeeti, depressiooni ja stressiga seotud häireid. 

Samas mitme psühhiaatrilise häire: autismi, skisofreenia ja obsessiiv-kompulsiivse häire korral, toimisid geneetilised seosed hariduse ja sissetulekute mõttes vastupidises suunas. Leid võib viidata, et haridussüsteem on nende inimestega paremini kohanenud kui tööturg. Samuti võivad nende inimeste geneetiliste riskidega seotud anded, (näiteks kõrgem IQ autismiga või loovus bipolaarse häire ja skisofreeniaga), tulla rohkem kasuks haridussüsteemis kui tööturul.

Sissetulekute ja tervise jagatud geneetilised seosed võivad tuleneda erinevatest põhjustest. Geenid võivad mõjutada nii sissetulekut kui ka tervist. Kõrgem sissetulek võib viia paremate tervisenäitajateni. Seda mitte ainult otseselt, vaid ka kaudselt: näiteks pereliikmete paremate elutingimuste või naabruskonna kaudu, kus elatakse. Seevastu olemasolevad terviseprobleemid võivad piirata sissetuleku teenimise võimalusi. Näiteks võib inimesel olla vähenenud töövõime või ta peab kulutama rohkem raha tervishoiule.

Ühiskonna ja tööturu vajadused muutuvad

Kõikide uuringu tulemuste tõlgendamisel tuleb hoiduda nii geneetilise kui ka keskkonnast tuleneva ettemääratuse rakendamisest. Teisisõnu ei tohiks kummaski mõjuris näha saatuse sõrme. Inimese geneetilised omadused, perekondlik taust ja ühiskondlik keskkond, kuhu inimene on sündinud, ei määra tema sisemist väärtust.

Konkreetsete geenivariantide seos sissetulekuga sõltub ühiskonnast ja keskkonnast. Eriti sellest, milliseid oskusi tööturul hinnatakse ja tasustatakse. Kui tööturg või valitsuse poliitika muutub, võivad muutuda ka sissetulekutega seotud geenivariandid ja nende mõju suurus. Niisiis kajastavad uuringu tulemused analüüsitud valimite ainuomast ühiskondlikku tegelikkust ega ole universaalsed või ajas muutumatud.

Lisaks üksikisikute geneetilisele varieeruvusele on erinevate inimpopulatsioonide geneetilise varieeruvusega üritatud seletada ka laiemalt tervete riikide ja piirkondade majanduslikku edukust. Nii üritasid majandusteadlased Quamrul Ashraf ja Oded Galor näidata erinevate populatsioonide geneetilise mitmekesisuse olulisust riikide arengus. Nende käsitluse järgi panid eri maailmanurkades elavate inimeste geneetilise mitmekesisuse paika suuresti Homo sapiensi väljaränne Aafrikast ja edasise rände kaudu tekitatud n-ö geneetilised pudelikaelad.

Aafrika elanikkonna suur geneetiline mitmekesisus, mis tuleneb Homo sapiensi Aafrika päritolust, on olnud Aafrika arengule kahjulik. Niisamuti on Ameerika põlisrahvaste suhteliselt väike geneetiline mitmekesisus olnud kahjulik Ameerika arengule enne suuri maadeavastusi. Nimelt jõudis ainult väike arv inimesi lõpuks Euraasia kaudu Ameerikasse.

Samas on Euraasia elanikkonna keskmine geneetilise mitmekesisuse tase olnud majanduse arenguks suhteliselt soodne. Euraasias on elanikkonna suuremast mitmekesisusest tulenev positiivne mõju innovaatilisusele tasakaalustanud suurema mitmekesisuse konfliktide suurendavat mõju.

Tartu Ülikooli teadlaste osalusel avaldatud uuring "Associations between common genetic variants and income provide insights about the socio-economic health gradient" (Seosed tavaliste geenivariantide ja sissetulekute vahel aitavad mõista sotsiaalmajanduslikku tervise gradient) ilmus ajakirjas Nature Human Behaviour.

Allikas: https://novaator.err.ee/