Ametiühingud: direktiivi muutmine ei tohi seadusi õõnestada
17.03.2025
Eesti Ametiühingute Keskliidu hinnangul ei tohi Euroopa Komisjoni algatatud äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi muutmine bürokraatia vähendamise eesmärgil nõrgestada seadusi.
„Muudatused lähevad halduskoormuse vähendamisest palju kaugemale, sest halduskoormuse vähendamine ei tohiks seadusi nõrgendada, vaid peaks neid ühtlustama, et vabaneda tarbetust dubleerimisest ja paberimajandusest,” leidis Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) esimees Kaia Vask.
Kavatsetud muudatustega piiratakse hoolsuskohustuse ulatust
Muudatustega ei püüta tema sõnul leida tasakaalu hoolsuskohustuse täitmise ning ettevõtete vajaduse vahel tegutseda äritegevuses, mistõttu planeeritud muudatuste tulemusena väheneb töötingimuste kaitse ning inimõiguste rikkumise ja keskkonnakahju vältimine muutub raskemaks.
„Tagaplaanile jääb ettevõtete kohustus olla jätkusuutlik ning vastutada oma tegevuse kahjuliku mõju eest töötajatele ja keskkonnale. Toetame Euroopa Komisjoni püüdu vähendada ettevõtete halduskoormust, kuid oleme seisukohal, et halduskoormuse vähendamine ei tohi kaasa tuua direktiivi eesmärkide saavutamata jäämist,” lisas Vask.
Kavatsetud muudatustega piiratakse EAKL-i hinnangul hoolsuskohustuse ulatust. „Ettevõtted peavad hindama riske ainult otseste tarnijatega, ignoreerides inimõigusi ja keskkonnaalaseid kuritarvitusi sügavamal oma tarneahelates,” sõnas Vask. Samuti nõrgendatakse EAKL-i arvates ettevõtete vastutust.
Eelnõuga vähendatakse liidu hinnangul ka hoolsuskohustuse täitmise tagamist. „Ettevõtetelt ei nõuta enam sidemete katkestamist kuritahtlike äripartneritega ning järelevalvet vähendatakse iga-aastaselt läbivaatamiselt ühele korrale viie aasta jooksul,” kirjutas EAKL.
Kavandatud muudatused lükkaksid ametiühingute keskliidu arvates edasi direktiivi ülevõtmise ja äriühingute nõuete täitmise tähtaegu, aeglustades jõupingutusi ettevõtete kuritarvitustega tegelemiseks.
Praegu kehtivas kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivis nõutakse, et suurettevõtted tuvastaksid ja maandaksid inimõiguste ja keskkonnarikkumiste riske ning heastaksid need mõjud, kui need ilmnevad. Direktiivi kohaldatakse Euroopa Liidu ja kolmandate riikide äriühingute suhtes, millel on vähemalt tuhat töötajat ja 450 miljoni euro suurune aastakäive.
Allikas: https://eakl.ee/