Sotsiaalkulude indekseerimise lisakulu on tänavu kuni pool miljardit eurot

Indekseerimisega tekkivad kulud kasvavad ilma kaitsekuludeta 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga hinnanguliselt 450–500 miljonit eurot, öeldi ERR-ile rahandusministeeriumist.

Ülekaalukalt suurim osa kulude kasvust ehk 99 protsenti on seotud sotsiaalkuludega, millest suurim osakaal on vanaduspensionil. Pensionikulude kasv on ligikaudu 250 miljonit eurot, mis tähendab aastast tõusu umbes üheksa protsenti, öeldi ministeeriumist.

Veebruaris oli aastane hinnatõus Eestis kõrgem, kui prognoositi ehk viis protsenti, mis tähendab, et ka aastane inflatsioon võib tulla suurem kui prognoositud neli kuni neli ja pool protsenti.

Pensioniindeks kujuneb eelneva aasta inflatsiooni (osakaal 20 protsenti) ja sotsiaalmaksu pensioniosa kasvu (osakaal 80 protsenti) põhjal, mis tähendab, et inflatsiooni mõju pensioniindeksile on neli korda väiksem kui sotsiaalmaksu pensioniosal. Näiteks kui inflatsioon oleks ühe protsendi võrra kõrgem, tõstaks see pensioniindeksit ligikaudu 0,2 protsendi võrra.

Seega tähendaks protsendi võrra kõrgem inflatsioon, et kõik indekseeritud kulud kasvaks umbes miljoni euro võrra, sealhulgas pensionikulud poole miljoni euro võrra.

Sotsiaaltoetusteks, mille alla kuulub ka vanaduspension, on tänavuses riigieelarves arvestatud 4,239 miljardit eurot.

Mullu oli Eestis inflatsioon 3,6 protsenti, rahandusministeeriumi ja erinevate pankade prognoosi järgi peaks tänavune inflatsioon olema 4–4,5 protsenti. Mullusest kõrgema inflatsiooni prognoosimist on rahandusministeerium põhjendanud automaksu lisandumisega.

Rahandusministeerium on praegu prognoose täpsustamas, iga-aastase kevadprognoosi avaldab ministeerium aprilli alguses. Seal on kirjas ka järgmise aasta pensioniindeksi uuendatud prognoos. Pensionide indekseerimine toimub igal aastal 1. aprillil.

Tööandjate keskliit tegi jaanuaris valitsuserakondade juhtidele saadetud pöördumises ettepaneku külmutada majanduskasvu taastumiseni riigi kulude indekseerimised või kujundada need jäädavalt ümber. Tööandjad märkisid, et alates 2019. aastast on riigi kuludest kõige rohkem kasvanud sotsiaalkulud, 31 protsenti, ja neid on kasvatanud eelkõige pensionide indekseerimine.

Tööandjate keskliit tegi ettepaneku indekseerimise mõju vähendamiseks indekseerimise kulu majanduskasvu taastumiseni külmutada või jäädavalt ümber kujundada nii, et kulu kasv on indekseeritud kas tarbijahinnaindeksi või mõne muu indeksi ja nominaalse majanduskasvu vastu ning rakendub neist madalaim.

Peaminister Kristen Michal ütles jaanuaris, et tema pensioniindeksi kallale minna ei soovi.

Tänavu tõuseb keskmine vanaduspension indekseerimisega 5,7 protsenti ehk 43 euro võrra 774 eurolt 817 euroni. Rahvapensioni suurus on pärast indekseerimist 393,26 eurot.

Allikas: https://www.err.ee/