AKI hinnangul eksivad paljud turvakaamera kasutajad seaduste vastu

Kõik jälgivad kõiki, nii iseloomustavad turvaeksperdid olukord meie tänavatel. Näiteks Tallinnas käies jääb inimene saja meetri peal vähemalt paari kaamera ette, kusjuures salvestavad kaamerad on ka paljudel möödasõitvatel autodel.

"Viimase 15 aasta jooksul on see nõudlus kasvanud, üks agressiivsemaid teenuseid meie portfellis. Inimesed tunnevad oma vara vastu väga suurt kohustust seda valvata," lausus G4Si teenindus- ja juhtimiskeskuse direktor Reiko Tääker.

Praegu on G4S-il üle Eesti  ligi 10 000 valvekaamerat, aga kui võtta arvesse ka konkurentide kaamerad, siis kasvab ametlike valvekaamerate arv vähemalt kolme-neljakordseks. Kaamerate hinna odavnemine, aga üldine ärevuse tõus on pannud aina enam eraisikuid kaameraid ostma.

"Inimesed ostavad ikkagi enda vara kaitseks. Teinekord mingite asjade turvamiseks või ka kodus lemmikloomaga suhtlemiseks, kui sa ise oled ära, et vaadata, mis ta seal teeb. Kui võrrelda näiteks 2023. ja 2024. aastat, siis 2024. aasta oli umbes 30 protsenti parem müüginumbrites ja selle aasta esimene kvartal on isegi 70 protsenti parem kui eelmine aasta," rääkis Euronicsi suurkliendihaldur Renar Gering.

Kõige enam ostavad kaameraid eramajade omanikud, aga neid pannakse ka kortermajade prügikaste valvama. Andmekaitse inspektsiooni juhi Pille Lehise sõnul rikuvad paljud turvakaamera kasutajad tegelikult seadust.

"Kui me räägime avaliku ruumi kaameratest ja avaliku sektori poolt välja pandud kaameratest, me räägime politseikaameratest, korrakaitse kaameratest, siis peamine probleem on selles, et õigus tuleb hiljem kui kaamera ise," märkis Lehis.

Nii näiteks ei vasta praegu omavalitsuste või riigiasutuste poolt avaliku korra kaitse põhjendusel üles pandud kaamerad seadusele, sest vastav korrakaitseseaduse muudatus on seni tegemata. Paljudele kinnisvaraomanikele aga ilmselt tuleb üllatusena, et kui kaamera näitab kas või veidi üle nende krundi piiri, siis kehtivad neile kindlad reeglid.

"Kõigepealt dokumentatsioon seal taga, sa peaksid tegema õigustatud huvi hindamise, sest tavaliselt erasektoris see käib õigustatud huvi alusel, ja siis sa peaksid suutma hinnata, kas oma vara või millegi muud kaitsmine kaalub üle isikuõiguse privaatsusele," lausus Lehis.

Sageli puuduvad teavitused turvakaamerate kasutamisest või piirdub teavitus tagasihoidliku sildiga. Lehise sõnul peab sildid olema info, mis eesmärgil kaamerat kasutatakse, aga ka kasutaja kontakt. Aga isegi igati seadusekuuleka kaamera puhul jääb õhku küsimus – kas neid pole juba liiga palju.

"Ma arvan, et see läheb veel tihedamaks, sest inimesed tahavad teada, mis nende territooriumitel, objektidel, oma valdustes toimub. Kui nad suudavad seda põhjendada, et seda ei ole võimalik teisiti valvata, siis see on kasvav trend," lausus Lehis.

Allikas: https://www.err.ee/