Palgalõhe: kuigi naiste seas on rohkem kõrgharituid, teenivad mehed 300 eurot rohkem

Meeste ja naiste palkade erinevus püsis eelmisel aastal samal tasemel kui aasta varem. Pikema ajaperioodi jooksul on palgalõhe siiski oluliselt kahanenud.

Palgalõhe üheks põhjuseks on meeste ja naiste erinevad erialavalikud ja karjäär. Naised töötavad sagedamini madalama palgaga valdkondades nagu haridus, sotsiaalhoolekanne ja teenindus, samal ajal kui mehed domineerivad kõrgemalt tasustatud tehnoloogia- ja insenerierialadel.

Kuigi hariduslikult on Eesti naised sageli meestest ees – kõrgharidusega naisi on rohkem –, ei peegeldu see siiski palganumbris. Suurem osa (2/3) ettevõtjatest ja juhtidest on statistikaameti andmetel mehed.

Palgalõhe esineb Eestis ka sama ametirühma sees. Statistikaameti andmetel saavad mehed naistest kõrgemat palka 80% ametirühmas. Pooltes ametites teenivad mehed naistest vähemalt kümnendiku võrra suuremat palka.

2023. aasta andmete järgi asus Eesti koos Soomega palgalõhe statistika järgi 6–7. kohal Euroopa Liidus. Palgalõhe on Eestist suurem Lätis, Austrias, Tšehhis, Ungaris ja Saksamaal.

Eesti suure palgalõhe üheks põhjuseks on naiste kõrge tööhõive. Põhja- ja Kesk-Euroopas töötavad naised küll rohkem, aga sagedamini madalama koormusega ja väiksema vastutusega ametikohtadel. Samas kui Lõuna-Euroopas on naised rohkem kodused. Naistest töötab Eestis osalise ajaga 17% ja meestest 9%.

Naised hoolitsevad suurema tõenäosusega teiste pereliikmete eest. Vanemahüvitise saajatest 63% on naised. Pikk lapsehoolduspuhkus katkestab karjääri ja võib tähendada väiksemat palka tulevikus.

Kui palgalõhe on Eestis Euroopa keskmisest suurem, siis pensionite lõhe Euroopa väikseim. Selle taga on Eesti naiste kõrge hõive ja pikk tööstaaž. Viimane tuleneb osaliselt laste kasvatamisega seotud riiklikest toetustest. Eestis on pikk tasustatud vanemapuhkus ja laste lisatööstaaž.

Allikas: https://arileht.delfi.ee/