Kardioloog: istumine on uus suitsetamine

Tervisekassa andmetel saab Eestis igal aastal infarkti umbes 30 inimest vanuses 25 kuni 39 aastat. Praegu on südamehaiguse diagnoos enam kui 13 000 noorel täiskasvanul. Haigestunute seas on meeste osakaal 69 protsenti.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) kardioloog ja südamekuu algataja doktor Margus Viigimaa nentis "R2 päevas", et noorte mured ei ole ainuüksi Eesti probleem. Kogu maailmas teevad terviseekspertidele muret liikumise vähenemine ja ekraaniaja kasv.

"Meie haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, mis on kõige suurem infarktiravi haigla Eestis, oli eile hommikul arstide konverents, nagu ikka hommikuti on, ja nädalavahetusel oli tulnud üks 35-aastane mees infarktiga ja üks 40-aastane naine. See oli võib-olla natuke küll erandlik, et nii palju ühel nädalavahetusel," tõi Viigimaa näite.

Viigimaa sõnul on noores eas tehtud tervisevalikud määrava tähtsusega. 20. ja 30. eluaastates kujundatud eluviis otsustab suures osas inimese tervise vanemas eas.

"30–40 on juba vanus, kus tekivad väiksed loksud, pisted südame piirkonnas, rütmihäired ja kõrgem vererõhk ning siis hakkavad inimesed mõtlema," selgitas Viigimaa. "Positiivne on asja juures see, et selles vanuses on võimalik südamehaiguste riski tohutult vähendada ja südamehaigused on väga hästi ennetatavad."

"Kõigepealt hakkame kasutama kõiki mittemedikamentoosseid võimalusi: kehakaalu langetamine, kehalise aktiivsuse tõus, soolatarbimise piiramine. Inimesed tunnevad rohkem muret oma tervise üle. Ka mehed, kellel see risk on selles vanuses kõige suurem – naiste risk kuni 50. eluaastani on suhteliselt tagasihoidlik –, on hakanud rohkem aru saama."

Istumine on uus suitsetamine

Arst tõi esile pikaaegse istumise kahjuliku mõju. Ta nimetas pidevat istumist uueks suitsetamiseks. Regulaarne treening on oluline, kuid see ei nulli täielikult pika istumise kahjusid. Inimestel soovitatakse leida igapäevaseid viise liikumisaktiivsuse tõstmiseks, näiteks lifti asemel treppide kasutamist või lühikeste kõnnipauside tegemist.

"Isegi siis, kui me läheme õhtul trenni, ei saa lõplikult vältida kaheksa- või kümnetunnise istumisrežiimi kahjustavaid mõjusid, mis on tuvastatud näiteks verenäitajates," lausus kardioloog. "Me peaksime kindlasti pause tegema, reipalt ringi kõndima, minema teistele korrustele lifti asemel treppidest."

Lisaks liikumisele on olulised tervislik toitumine ja stressi maandamine. Viigimaa rõhutas regulaarse tervisekontrolli tähtsust, sest varjatud sümptomitega haigused vajavad varajast avastamist. Kõrgvererõhktõbi on maailmas peamine surmapõhjus ja Eestis saab selle raviks retsepti 350 000 inimest aastas. Elustiili muutmisega on võimalik haiguse süvenemist ja ravivajadust aastakümneid edasi lükata.

Mõned on isegi muutunud liiga terviseärevateks, ütles Viigimaa. "Terviseteadlikkus on muutunud hästi palju suuremaks, mis tekitab omakorda stressi. Terviseärevate inimestega on päris keeruline tegeleda. See on aga natuke parem variant kui ignorantne käitumine, kus arvatakse, et isegi kui kolesterool või vererõhk on kõrge, ei saa tervisel midagi viga olla, sest tunnen end hästi."

Allikas: https://www.err.ee/