Fjodor Sergejev: majandus ei kasva, kui meil pole nutikaid insenere
Fjodor Sergejev, Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna dekaan
08.06.2025
Tööstus on Eesti suurim majandussektor ja majanduskasvu vedaja. Statistikaameti andmetel vähenes tööstustoodangu maht eelmisel aastal 2023. aastaga võrreldes neli protsenti. Me peame mõtlema, kuidas meil edaspidi paremini läheks, kirjutab Fjodor Sergejev.
Tööstus edendab tehnoloogilist innovatsiooni ja on otseselt seotud ühiskonna heaolu ning keskkonnamõjudega, mistõttu on tööstuse käekäik ja areng riigi majandusele ülioluline. Eesti tööstusettevõtted teavad väga hästi, et konkurentsis püsimiseks on vaja tegutseda üha targemalt, et teha vähemaga rohkem.
Tark tööstus vajab lisaks tehnilisele arendusele inimlikku nutikust, loovust, leiutamist ja ka otsustamisjulgust. Need märksõnad kirjeldavad insenere, keda meil on majanduse ja tööstuse arenguks hädasti juurde vaja.
Kuidas luua praktilist väärtust?
ERR-i portaalis ilmunud loos rõhutatakse järjest suurenevat vajadust, et ülikool panustaks Eestis majanduskasvu ning ettevõtluse lisandväärtuse loomisse. Tallinna Tehnikaülikooli ajalugu algas inseneride koolitamisega ja esimesed kaitstud lõputööd olid otseselt seotud Eesti tööstussektoris kasutatavate tehnoloogiate arendusega.
Ka praegusel ajal on meil ette näidata mitmeid edulugusid, kuid Eesti taasiseseisvuse jooksul on unustatud, et riik ei saa kunagi rikkaks, kui meil pole kõrgtehnoloogilist tööstust. Tulevikku vaadates peame juba praegu üles näitama aktiivsust uutes ja rohkemates suundades, näiteks salvestustehnoloogiate, drooninduse ja tehisintellekti valdkonnas. Sellega laome vundamenti, et meie nutikad insenerid oleksid ka tulevikus Eesti majanduse eestvedajateks.
Insenerid ei ole ainult tehnilised eksperdid, vaid loovad probleemilahendajad, kes suudavad kohaneda ja mõelda kastist välja. Õpe Tallinna Tehnikaülikoolis on üles ehitatud nii, et tudengid lahendavad koostöös ettevõtete ja erialaliitudega päriselu probleeme.
Eesti kõrghariduse murekoht on see, et meie tudengid töötavad õppimise ajal. See on üks oluline põhjus, miks õpingud venivad ja nominaalajaga sageli õpingute lõpuni ei jõuta, mille tulemusena ei ole Eestis piisavalt kõrgharitud insenere. Osa tudengeid, kes suudavad õpingute kõrvalt käia erialasel tööl, kuid ei jõua siiski paraku erinevatel põhjustel diplomini, panustavad siiski valdkonda, aga nad ei saa seda teha täisjõuga.
Diplomi olemasolu teeb lahti palju rohkem uksi ja soodustab laiema võrgustikuga suhtlust. Lõpetamata õpingud pärsivad nii insenerihariduse kui tööstuse arengut, olles ära kulutanud selleks ettenähtud ressursi ehk maksumaksja raha. Ülikool koostöös ettevõtetega peab leidma lahenduse, kuidas töötamise kogemust õppetöös paremini rakendada.
Meil pole vaja leiutada jalgratast. Mõned eeldused selleks on juba loodud, näiteks riiklikul tasemel kehtestatud tööstusmagistriõpe ja tööstusdoktorantuur. Selliseid juba olemasolevaid võimalusi tuleb julgemalt ja laiemalt kasutada. Tallinna Tehnikaülikooli bakalaureuseõppe inseneritudengitest õpingute kõrval käib tööl umbes 45 protsenti. Mõistlik oleks võimaldada ka neil töökohal omandatud praktilised oskused õppekavade täitmiseks arvestada.
Kuidas me tagame omale piisavalt insenere?
Viidatud ERR-i loos märgib tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter, et koostööd ülikooli ja ettevõtete vahel peaks tihendama, et kasvaks meie majandus ja konkurentsivõime. Riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostööalgatus Inseneriakadeemia toetab vähemalt 2029. aasta lõpuni inseneeria valdkonna arendamist. Süsteemne ja laiahaardeline koostöö kõigi nende osapoolte vahel on hädavajalik, et inseneride arv Eestis kasvaks.
Esimene eeldus inseneeria kasvuks on inseneride tunnustamine ja väärtustamine ühiskonnas. Mulle meeldib ikka öelda, et me peame tänama insenere, et me ei pea pimedas ja vihma käes tulema tööle hobusega, vaid selleks on meil elektriga valgustatud hooned ja tänavad, mugav ühistransport ning autod.
Kõik, mis meid ümbritseb ja pole looduse loodud, on inseneride mõistuse ja käe tulemus. Oma elukeskkonna mugavamaks, efektiivsemaks, ilusamaks ja jätkusuutlikumaks tegemiseks on meil vaja insenere. Meil lihtsalt polegi valikut. Ei piisa ainult heast ideest, meil peab olema piisavalt nutikaid insenere, kes suudavad kõik head ja ambitsioonikad ideed kõige paremal viisil ellu viia.
Teine eeldus inseneride arvu suurendamiseks on rohkem avastamisnäljas ja motiveeritud noori, kes enesearengu kaudu toetavad Eesti arengut ja tagavad meie konkurentsivõimekuse kiiresti muutuvas maailmas.
Demograafilised andmed lubavad potentsiaalsete tudengite arvu kasvu vaid mõneks aastaks, siis hakkab ülikooli jõudvate noorte arv langema. Seega on meil kiiresti vaja süstemaatilist panust inseneeria teadlikkuse kasvatamisesse. Noortel peab tekkima huvi tehnikateaduste vastu, seda näiteks tehnoloogiaõppe süvendamisega alushariduse tasemel.
Tänapäeva noori kõnetab oma tuleviku majanduslik kindlustamine, seegi võiks olla üks huvi tekitaja. Inseneeria magistritaseme lõpetajatel on Eestis keskmise palgaga võrreldes vähemalt 1,65-kordne palk, sõltuvalt erialast isegi rohkem kui kahekordne. Jätkama peab ka inseneri kuvandi muutmisega positiivsemaks ja kaasaegsemaks.
Lisaks toon välja vajaduse toetada noorte teadlikku hariduse omandamist. Palju on räägitud matemaatika riigieksamite süsteemist, mis vajab ühtlustamist, sest praegune süsteem ei toeta meie noorte konkurentsivõimelist matemaatikaharidust. Selle juures on meil ka puudulik tehnoloogiaõpe üld- ja huvihariduses, mis pärsib inseneeria valdkonna arengut.
Noorte suunamine ei saa alata gümnaasiumist, selleks tuleb teadlikke ja süstemaatilisi samme astuda juba lasteaiavanuses. Oluline on lastele varakult pakkuda teadlikke kokkupuuteid inseneeria ja tehnoloogia valdkondadega ning hoida ja toetada nende huvi inseneeria vastu ka edaspidisel haridusteel, et tagada neile tuleviku osas teadlikumad valikud.
"Future of Jobs 2025" raporti kohaselt peavad inimesed tulevikus järjest enam oskama loovalt probleeme lahendada, analüütiliselt mõtelda, iseseisvalt õppida, koostööd teha ja tehniliselt kirjaoskust omada. Õpetame neid oskusi peale kasvavale põlvkonnale järjepidevalt, alates lasteaiast kuni doktorantuurini.
Haridus on investeering, mitte kulu
Ühiskonnas kohtab ikka veel arvamust, et haridus on kulu, kuid seejuures ei esitata veenvaid argumente, mis seda mõtet toetaks. Haridus on investeering meie inimeste, riigi ja ühiskonna arengusse. Me peame investeerima oma inimeste haridusse eelkõige majanduslikku kasu toovates valdkondades, milleks Eestis on eelkõige töötlev tööstus.
Tehnikaülikoolil lasub seadusega kehtestatud vastutus tagada tehnikahariduse ja -teaduse, Eesti inseneride ning tehnikateadlaste järelkasv. Praeguse rahastuse juures suudab tehnikaülikool vastutada ja tagada inseneri- ja tehnoloogiavaldkonna tööjõuvajaduse kaetuse. Selleks, et laieneda uutesse suundadesse, näiteks nutikad kaitsetööstuse lahendused, vajab inseneriharidus arenguhüpet. ERR-i portaalis ilmunud Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste arvamusloos on välja toodud väga olulised aspektid, kuidas inseneriharidust saaks lisarahastada.
Pika aja jooksul tekkinud insenerihariduse ja inseneeria valdkonna probleeme peab ravima, aga see vajab poliitilist tahet ja otsust. Eesti vajab pikka vaadet, riigi tulevikku ja majandust ei saa parandada projektipõhiselt. On vaja pikaajalist ja eesmärgistatud panustamist, et "patsient paraneks". Praegu valitseb aga teadmatus, mis saab pärast 2029. aastat, kui Inseneriakadeemia rahastus lõpeb.
Raha ei ole ainus investeering, mida inseneeria valdkond vajab. Inimese üks kallimaid varasid on aeg ja inseneeria valdkond ootab ka seda investeeringut. Aega saavad panustada ettevõtted, mis jagavad oma praktilisi teadmisi tudengitele ja võimaldavad neil ülikoolis omandatud teoreetilisi oskusi rakendada oma ettevõttes, ning erialaliidud, mis jagavad ülikooliga kogemusi ja teadmisi, millised on töömaailma ootused inseneridele.
Aega saavad investeerida ka inseneeriaga haakuvad valdkonnad, näiteks infotehnoloogia või andmeteadus, et inseneeria eriala areneks kiiremini uutesse suundadesse. Tegelikult saab panustada iga inimene, olgu ta õpetaja, lapsevanem, suunamudija või karjääripööraja.
Vajalike oskustega ja kogemusega inseneride koolitamine on aeganõudev ja kulukas. Ühiskonna investeering inseneriharidusse on vajalik, et meil tulevikus läheks paremini, sest mida rohkem on meil nutikaid insenere, seda paremini läheb Eesti majandusel ja seda kindlam on meie kõigi tulevik.
Allikas: https://www.err.ee/