GRAAFIK | Eesti pensionär paikneb Euroopa vaesustabeli tipus
29.06.2025
Eesti pensionärid elavad Euroopa suurimas vaesusriskis, selgub OECD avaldatud andmetest.
Uudisteportaal Euronews avaldas hiljuti Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel põhineva analüüsi, mis reastas 30 Euroopa riiki pensionäride vaesusriski alusel. Eesti paigutus selles pingerereas esikohale – 2022. aasta andmetel elas 37,4% siinsetest üle 65-aastastest inimestest suhtelises vaesuses. See tähendab, et enam kui kolmandiku eakate sissetulek moodustas vähem kui 50% Eesti leibkondade mediaansissetulekust.
Kui Eestile järgnesid kõrge näitajaga ka Läti (33%) ja Leedu (24,6%), siis Põhjamaades on olukord tunduvalt erinev. Näiteks Islandil on vastav näitaja vaid 3,1% ja Soomes 5,5%.
Lisaks ilmestab Eesti pensionäride kehva seisu teinegi näitaja: üle 65-aastaste keskmine sissetulek võrreldes riigi keskmisega. Eesti eakate sissetulek jäi 2022. aastal 66,3 protsendini riigi keskmisest, mis on samuti Euroopa madalaim tulemus.
OECD pensionianalüütik Andrew Reilly selgitas Euronewsile, et peamine põhjus on madalad pensionid. „Isegi suhteliselt pika tööstaaži puhul on pensionid Eestis, Lätis ja Leedus madalad,“ sõnas Reilly, lisades, et Balti riikide kõrgete vaesusmäärade taga on madalate sissetulekuga seotud pensionide ja väheste sotsiaalkaitsemeetmete kombinatsioon.
Ministeerium: indekseerimist ei tohi kaotada
Sotsiaalministeeriumi majandusliku toimetuleku poliitika juht Kati Nõlvak rõhutas Ärilehele, et kuigi statistika on häiriv, on oluline mõista, mida see näitaja tegelikult mõõdab. Tema sõnul ei näita suhteline vaesus otseselt nälga ega viletsust, vaid on eelkõige ühiskondliku ebavõrdsuse näitaja.
„Suhteline vaesus on esmajoones jaotuslik näitaja,“ selgitas Nõlvak. „See annab pildi, kui suur või siis ka väike on sissetulekute ebavõrdsus ühiskonnas.“
Just sellest vaatenurgast tulebki otsida Eesti probleemi tuuma. „Kuna praegu on suurem osa pensione üsnagi sarnased ja paljudel on riiklik pension suhtelise vaesuse piiri lähedal, siis seetõttu ongi paljud vanemaealised suhtelises vaesuses,“ ütles Nõlvak. Teisisõnu, suur hulk pensionäre elab sissetulekuga, mis on küll stabiilne, kuid jääb napilt alla poole ühiskonna keskmisest, paigutades nad statistiliselt vaesusriski rühma.
Nõlvaku sõnul elavad suhtelises vaesuses peamiselt üksi elavad pensionärid. „Suhtelisse vaesusse langeb vähem neid leibkondi, kus on lisasissetulekuid või kus elatakse vähemalt kahekesi.“
Samas rõhutas Nõlvak, et olukorda aitab parandada nii pensionäride endi tegevus kui ka riigi sammud. Paljud vanemaealised töötavad ka pärast pensioniikka jõudmist, sest Eestis valitseb tööjõupuudus ning siinne toetus- ja maksusüsteem soosib pensionieas töötamist. Lisaks tõi ta välja pikaajalise säästmise olulisuse II ja III samba kaudu, mis aitavad tulevikus riiklikule pensionile lisa teenida.
Oluline on ka märkida, et vaesusuuringu andmed pärinevad 2022. aastast. Nõlvaku sõnul on riik vahepeal astunud samme eakate toimetuleku parandamiseks, viidates viimaste aastate pensionitõusudele, keskmise pensioni ulatuses tulumaksuvabastuse tagamisele ja hooldereformile. Samas rõhutas ta, et vahepeal ühiskonnas arutlusel olnud pensionide indekseerimise ülevaatamine või lõpetamine oleks samm vastupidises suunas. „Just eakate kõrge suhtelise vaesuse määr on tugevaks tõukeks pensionide jätkuvaks indekseerimiseks,“ sõnas Nõlvak.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/