Eesti keskmine inimene teenib täna 2011-eurost brutopalka, millest kätte jääb umbes 1530 eurot.
KALKULAATOR ⟩ Kas keskmist palka teenival eestlasel on võimalik jõuda rahalise sõltumatuseni?
20.06.2025
2025. aasta esimeses kvartalis oli Eesti keskmine palk 2011 eurot. Millise säästu- ja investeerimismääraga võiks finantsvabaduse saavutada inimene, kes teenib Eesti keskmist brutopalka?
«Keskmise palga juures raha säästmine nõuab teadlikke valikuid ja planeerimist. Paraku ei ole pelgalt säästmine kaugeltki piisav, et pensionieas mugavalt ära elada. Täna kogub teises pensionisambas vaid 42 protsenti Eesti elanikest ning kolmandas 15 protsenti. Tuues siia juurde statistika, mille järgi elab 52 protsenti üle 65-aastastest eestlastest suhtelises vaesuses, on seis päris kurb,» selgitas Lightyeari finantsjuht Uku Lember.
Finantsvabaduse eesmärgi seadmine sõltub suuresti sellest, kui palju soovib inimene raha kulutada, millal tööturult lahkuda ja kui palju peab sellest tulenevalt säästma. Endale kohalduvad numbrid saab igaüks välja arvutada finantsvabaduse kalkulaatori abiga.
Mõtle, millise summaga saaksid ühes kuus hakkama
Finantsvabaduse eesmärgi arvutamisel on oluline paika panna väljamaksemäär ehk see osa kasvatatud rahast, mida kavatsed töölt lahkudes hakata regulaarselt endale välja maksma, n-ö palga asemel. See määr tuleks kriitiliselt läbi mõelda, tegemaks kindlaks, et pensionieas ei ületaks sinu kulud ootamatult tulusid ning sa ei satuks majanduslikesse raskustesse ajal, mil palka peale ei tule.
«Seetõttu tasub valida väljamaksemäär, mis vastab ligikaudu sellele, kui palju investeeringud tulu või intressi teenivad. Nii läheb kuludeks peamiselt investeeringutelt teenitav tulu, põhiosa kallale minemata. Üldine konsensus on, et pensionieas konservatiivselt investeerides ning 3–4-protsendise väljamaksemääraga peaks rahalistest vahenditest jätkuma aastateks. Lisaks tähendab 4-protsendine väljamaksemäär, et hoolika majandamise korral võib säästudest jätkuda 25–30-aastaseks pensionipõlveks,» selgitas Lember.
Näiteks võib täna keskmise palgaga 25-aastane noor, kes säästab ja investeerib oma palgast 20 protsenti laiapõhjalistesse indeksfondidesse (eeldusliku tootlusega kuus protsenti aastas), jõuda finantsvabaduseni 62. eluaastaks. Palga ja sellega ka investeeringute kasvamisel võib jõuda finantsvabaduseni aga ka rutem.
Säästa ja hajuta
Ülaltoodud lähenemine põhineb portfelli eeldataval keskmisel kasvumääral, kuid investeeringute tootlus ei ole tavaliselt ühtlane. Pikaajalised investorid näevad aastate lõikes nii tõuse kui langusi – lisaks tuleb arvestada muude teguritega, näiteks muutuvate finantsvajadustega ja elukalliduse tõusuga.
Lemberi sõnul puudub universaalne, kõigile sobiv viis finantsvabaduse saavutamiseks. «Tasakaalustatud investeerimisportfell tähendab, et see on hajutatud ja koosneb nii aktsiaturu investeeringutest – fondidest ja üksikaktsiatest – kui ka tootlust teenivatest säästudest ja kohe kasutatavast meelerahufondist. Aktsiapõhiste investeeringute tootlus, aga ka riskid, on kõige suuremad. Fikseeritud tuluga variandid pakuvad stabiilsemat tootlust, mis võib aga olla madalam kui aktsiate puhul. Kiireloomuliste ja ootamatute kulutuste jaoks on oluline osa sääste hoida ka rahas, kuid arvestada, et selle tootlus on veelgi väiksem,» selgitas ta.
Ta nendib, et säästude jaotamine nende kolme kategooria vahel on igaühe enda valik, kuid oluline on kohandada riske vastavalt oma vanusele. «Suurema osa rahast riskantsematesse investeeringutesse paigutamine võib tunduda ahvatlevam ning kui pensionini on veel palju aastaid, mõjutavad potentsiaalsed lühiajalised turulangused portfelli väärtust vähem, andes turule aega taastuda. Pensionile lähenedes võiks aga eelistada stabiilsust ning hoida raha väiksema riskiga investeeringutes, isegi kui sellega kaasnev võimalik tootlus on väiksem.» selgitas Lember.
Katseta finantsvabaduse kalkulaatorit siin.
Allikas: https://majandus.postimees.ee/