Riigikogu võttis vastu õpetajate karjäärimudeli seaduse

Kolmapäeval võttis riigikogu vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine, õpetajate karjäärimudel ning isikuandmete töötlemine tehisintellekti rakenduse kasutamisel) eelnõu.

Eelnõu poolt hääletas 49 saadikut, vastu oli 23 ja erapooletuks jäi üks riigikogulane. Hääletusel ei osalenud kümme saadikut. Istungil oli kohal 83 inimest ja puudus 18.

EKRE fraktsiooni liikme Helle-Moonika Helme sõnul ei vasta eelnõu ootustele ning rõhutas, et vajalikke vahendeid uue süsteemi rahastamiseks ei ole.

"Karjäärimudel iseenesest kui selline võib tõepoolest anda noorele õpetajale perspektiivi. See mõte, et õpetaja saab areneda ja suurendada oma pädevust ja koos sellega ka oma sissetulekut, on ju iseenesest õige. Aga siin, nagu alati, tekib ju esimene väga põhimõtteline küsimus, kus on raha. Jutt on umbes 19 miljonist eurost, mida selle mudeli rakendamine eeldab, aga tegelikult ju kindlust, kas need vahendid ka päriselt olemas on, ei ole," lausus Helme.

Eesti 200 liige Kadri Tali tõi välja, et eelnõu toetab ja väärtustab kvaliteetset juhtimiskultuuri Eestis ning peab õpetajate karjäärimudelit vägagi vajalikuks.

"Selle eelnõu eesmärk on luua koolijuhile ning õpetajatele parem ja õiglasem raamistik. See on eelnõu, mis ei luba mugavustsooni, vaid seab sihi professionaalse ja toetatud hariduse juhtimise poole. Koolijuhile väärikas tagasiside ja arengut toetav hindamine. Me teame, et kooli nägu kujundab direktor, tema otsused, tema hoiak, tema oskus märgata. Paraku on Eestis koolijuhtidele seatud ootused suured, kuid süsteemne toetus ebaühtlane. On koole, kus juht saab igal aastal tuge ja arenguvestlusi ning koole, kus juht peab üksi hakkama saama. Sellist ebavõrdsust ei saa jätkata. Eelnõu toob siia tasakaalu. Iga-aastane arenguvestlus, mis aitab juhil kasvada ja koolil areneda, regulaarne atesteerimine, mis annab professionaalse tagasiside ning tõstab koolijuhi rolli ning mainet. See ei ole kontroll, mis piirab, see on raamistik, mis toetab ja väärtustab ja just seda tüüpi juhtimiskultuuri me Eestis vajame," ütles Tali. 

Reformierakondlase ja seaduse menetlust juhtinud kultuurikomisjoni esimehe Liina Kersna hinnangul toetab eelnõu nii õpetajate palkade kui ka nende kvalifikatsiooniga seotud küsimusi.

"Minu meelest on selle eelnõu oluline mõju lisaks sellele, et ta toetab tõesti alustavat õpetajat ja väärtustab rohkem ka professionaalset õpetajat palgakoefitsientidega, mida saab valitsus tõsta, kui rahalisi vahendeid on rohkem, toonud fookusesse õpetaja kvalifikatsiooni küsimuse. Me tõesti oleme nüüd selles diskussioonis saanud lugeda artikleid ja kuulanud ära ka osade koolijuhtide hinnangud, mis ütlevad, et õpetajal võikski olla bakalaureusekraad. Täitsa toredad õpetajad on ka sellised õpetajad, kellel on bakalaureusekraad. Täna on meil siiski kehtiv norm, et õpetajal peab olema magistrikraad ja kutse. Ju me peame selle arutelu maha pidama. Mina olen veendunud, et aina mitmekesisemas klassiruumis on väga oluline, et õpetajatel oleks võimalikult kõrge kvalifikatsioon, sest see ongi väga nõudlik töö – saada hakkama nii mitmekesises klassiruumis," lausus Kersna.

Hääletamisel erapooletuks jäänud Isamaa liige Tõnis Lukas tõi välja, et eelnõus on palju head kui ka halba.

"2020. aastal valmis kultuurikomisjonis raport, mis käsitles õpetajate järelkasvu küsimust ja üks punkt, mis selles raportis oli, oli selle karjäärimudeli taastamine. Nii et see on hariduspoliitiliselt läbi arutatud, selle vastu ma ei võitleks. See, et nüüd süsteemi dubleerimine planeeritakse lõpetada alles 2030. aastaks, mind kindlasti ei rahulda. Segadust see toob, kuigi minister ka kaitses siin infotunnis seda süsteemi, et koolid ise vastavalt direktori juhtimisele vaatavad, kutsestandardit arvestavad, aga portfoolios õpetaja tõestab, et ta on vanem õpetaja tasemel. Miks see dubleeritud süsteem? Miks on hea, et koolid ise seda teevad? Minister ütles, et see ongi koolipõhine, sellepärast et mõnel on vaja rohkem õuesõpet, mõnel vähem õuesõpet. Aga ma küsin, kuidas see saab olla koolipõhine, kui seadus näeb ette ja määrus, et see omistatud vanemõpetaja kantakse Eesti hariduse infosüsteemi ja ta saab järgmisesse kooli minna sellesama tasemega. See ei ole tegelikult koolipõhine, see on kutsestandardipõhine, ärme aja inimestele kärbseid pähe," ütles Lukas.

Sotsiaaldemokraat Madis Kallase hinnangul tuleks täiendavalt veel suhelda erinevate osapooltega.

"Ma kutsun üles nii valitsust kui ka haridus- ja teadusministeeriumi, et järgmistes etappides peaks arutama ja kaasama veel rohkem osapooli sellest vaatest, mis puudutab valitsuse karjääriastmete määruse jõustamist. Tuleks kuulata veel kord ära osapooled ja anda nendele võimalused kaasa rääkida, et see määrus, mille valitsus saab kehtestada, oleks võimalikult pingeid leevendav ja kõiki osapooli nii palju kui võimalik arvestav," ütles Kallas.

Keskerakondlane Vadim Belobrovtsev tõi välja, et kuna peale teist lugemist ei tehtud olulisi muudatusi eelnõusse, siis Keskerakond eelnõud ei toeta.

"Karjäärimudeli või kui soovite, siis palgaredeli idee iseenesest on põhjendatud ja teretulnud, aga paraku on sellest välja jäänud suur rühm õpetajaid, kellel puudub nõutav kvalifikatsioon. Me peame endiselt tõdema, et eelnõu on ebaküps, seda menetletakse kiirustades ning see jätab olulise osa õpetajaid, eelkõige noored ja alustavad õpetajad, ilma õpetaja töötasu alammäära garantiist, mis neil täna olemas on," sõnas Belobrovtsev.

Karjäärimudel hakkab tulevast aastast mõjutama iga ametis olevat õpetajat. Asjaosalistele on eelnõus endiselt küsimärke ja mitmeti tõlgendamist, kuigi muudatusi on tehtud omajagu.

Viimase karjäärimudeli versiooni järgi kehtib õpetaja töötasu alammäär 1820 eurot lisaks kvalifitseeritud õpetajatele ka neile, kes on läbimas õpetajakoolitust ning kel on või kes omandavad magistrikraadi. Selle muudatusega laiendati alustava õpetaja astet, aga 2100 õpetajat üle Eesti ei sobi sellele tasemele endiselt. Eelnõu järgi on direktoril võimalus määrata töötasu ka kvalifikatsioonita õpetajale vastavalt omavahelisele kokkuleppele.

Igal juhil on võimalus maksta töötasu ka kvalifikatsioonita õpetajale vastavalt juhi ja õpetaja vahelisele kokkuleppele.

Planeeritav karjäärimudel toetub küll juba 12 aastat toimivale kutsestandardite süsteemile, millele tuginedes määratakse õpetajatele karjääriastmed, kuid kahe süsteemi vahel on olulisi erinevusi. Kutsesüsteemis omistatakse üleriigiliste nõuetega tase kaheastmelise komisjoni poolt ning õpetaja peab esitama hindamisnõuetele vastava portfoolio. Tulevases karjäärimudelis teeb aga otsuse esimese kahe astme kohta kooli direktor, ning vanemõpetaja aste omistatakse kas vanemõpetaja kutse alusel või koolis moodustatud komisjoni otsusel. Mil viisil karjäärimudelis kompetentsi tõendatakse, pole teada.

Alustava õpetaja ja õpetaja karjääriastme omistab direktor vastavalt õpetaja kutsekompetentsidele. Vanemõpetaja astme saab õpetajale omistada kahel viisil: vanemõpetaja tase 7 kutse põhjal ning pidaja/kooli tasandil moodustatud komisjoni otsuse põhjal. Meisterõpetaja aste omistatakse kutsestandardi meisterõpetaja tase 8 põhjal.

Õpetaja kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks omistatakse kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale kutsekompetentsidele vastav karjääriaste: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja. Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse nii üldhariduse- kui kutseõpetajatele.

Muudatusega seatakse kõigi õpetajate töötasu alammäära kehtestamine ühtsetele alustele ehk nähakse ette töötasu alammäär ka kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele. 2026-2028 on õpetaja karjäärimudeli astmete palga alammäära koefitsiendid: alustav õpetaja 1,0; õpetaja 1,0; vanemõpetaja 1,1; meisterõpetaja 1,3.

Õpetajaametisse asumist tehakse paindlikumaks – tööle saab võtta inimesi, kellel on enne 2013. aastat omandatud pedagoogiline haridus, kuid ei ole töökogemust või doktorikraad. Õpetajakoolitusel õppijatega saab senise ühe aasta asemel sõlmida tähtajalise lepingu kuni kolmeks aastaks. Eelnõuga kehtestatakse ka koolijuhtide atesteerimise kohustus, mille järgi peab kooli pidaja korraldama iga direktoriga kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026 ja kutseõppeasutuse seaduse muudatus 1. juunil 2026.

Allikas: https://www.err.ee/