Palgauuring paljastab, milline on inimeste arvates elamisväärne palk

Palgavahe ootuste ja tegelikkuse vahel mõjutab inimeste toimetulekut, säästmisvõimalusi ning üldist kindlustunnet.

Umbes pooled tööotsijad suudavad oma põhitööga katta kõik igakuised väljaminekud nagu näiteks eluaseme-, toidu- ja transpordikulud. 

Sageli jääb teenitud palgast säästmiseks väheks. 34,2 protsenti töötajatest ei suuda teenitud palgast midagi säästa, 24,4 protsenti saab seda teha vaid väga harva ning 45,2 protsenti töötajatest tunneb, et raha saab enne uut palgapäeva otsa igal kuul. Vaid 18 protsenti töötajatest suudab säästa iga kuu keskmiselt kuni 100 eurot.

Uuringus paluti töötajatel hinnata, kui suur peaks olema elamisväärne netopalk, mis võimaldaks igal kuul toime tulla ilma rahalise stressita:

Elamisväärse palga ootused jagunevad järgmiselt:

1. 2000–2500 eurot(40,7 protsenti)
2. 1500–2000 eurot (28,6 protsenti)
3. Rohkem kui 2500 eurot (22,2 protsenti)
4. 1000–1500 eurot (7,5 protsenti)

5. Vähem kui 1000 eurot (1 protsent)

   Samuti näitab uuring, et kolmandikul töötajatest ei jää pärast igakuiste kulude katmist palgast midagi üle. Ainult vähesed töötajad suudavad kõrvale panna olulise osa oma sissetulekust, samas kui paljudel ei ole võimalik üldse säästa. Rahaline surve on seega igapäevane reaalsus suurele osale tööealisest elanikkonnast.

   «Kui täiskohaga töötamine ei taga elamisväärset elu, on süsteemis midagi fundamentaalselt valesti,» sõnab CV.ee kommunikatsioonijuht Karl Oder.

   «Inimesed ei küsi luksust – nad küsivad turvatunnet, et toit oleks laual, arved makstud ja tulevikus midagi ootamas. Kui töötaja peab tegema kaht tööd, et eluga toime tulla, peaks tööandja tegema kaks korda rohkem, et see muutuks. Kui sellest mööda vaadata, on tihti raskusi töötajate hoidmise ja leidmisega.» Paljude jaoks ei piisa põhitööst saadavast palgast igapäevaste kulude katmiseks, mistõttu otsitakse võimalusi lisasissetulekuks.

   Lisatööd kaalub teha üle poolte töötajatest – peamiselt toimetulekuks igakuise rahalise koormusega, aga ka raha kogumiseks suuremateks eesmärkideks, säästupuhvri loomiseks ning selleks, et võimaldada endale puhkust või hobidega tegelemist.