Haridusministeerium tahab luua rohkem tasulisi magistriõppekohti

HTMi sõnul on uue kõrgharidusseaduse eelnõu, mis toob kaheaastase magistriõppe kõrvale aastase tasulise magistriõppe võimaluse, eesmärk laiendada veelkord eraraha kaasamise võimalusi kõrghariduses.

"Kui räägime magistriõppest, siis praegused võimalused kõrgkoolidel magistriõppes tasu võtta on seotud osakoormusega õppimisega, võõrkeelsel õppekaval õppimisega või siis on need seotud üliõpilasest tuleneva asjaoluga ehk et inimene on juba õppinud samal kõrgharidusastmel ja lõpetamisest on möödas lühem periood kui 10 aastat või siis on ta õppinud rohkem kui ühe aasta sellel õppekaval ja siis õppe katkestanud," rääkis HTM-i kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe.

"Nüüd loome uue täiendava võimaluse paindlikuks õppepakkumiseks just sellisele õppurile, kellel on kas juba varasemalt magistrikraad või kellel on varasem töökogemus, mida saab arvesse võtta õpiväljundite täitmisel, ehk siis loome rohkem paindlikku õpet töötavale inimesele," lisas Raudmäe.

Neile, kel pole eesmärgiks magistrikraad, jääb võimalus valida mikrokraad, kus ei ole ka lõputöö kirjutamise kohustust.

Kasuks, mida Eesti hariduselu muudatusest saab, on Raudmäe sõnul see, et nii ei võta tulevikus täiendõpet soovivad õppurid ära nende noorte tasuta õppekohti, kes tuleksid esimest korda magistriõppesse ja kelle põhitegevus ongi õppimine.

Doktoriõpe jääb Raudmäe sõnul valdavalt tasuta, sest uued võimalused tasu võtmiseks tehakse vaid kolmandatest riikidest ehk siis väljastpoolt Euroopa Liitu tulevatele doktorantidele.

"On selliseid doktorante, kellel on välismaal õpinguteks olemas kas siis nende koduriigi stipendium või mõne stipendiumifondi stipendium ehk et juba on antud neile võimalus astuda tasulisse doktoriõpesse. Seni meil puudus võimalus sellist raha vastu võtta. Ehk siis see seadusemuudatus puudutab tõesti ainult kolmandate riikide üliõpilasi, mitte me ei loo läbivalt võimalust tasuliseks doktoriõppeks," lausus Raudmäe.

Ka kolmandate riikide üliõpilastele jääb ülikoolil õigus pakkuda tasuta õpet. "See on kindlasti sageli ka vajalik, et kõik doktoriõppe kohad täituksid," lausus Raudmäe.

HTM: muudatuse rahaline kasu on väike

Seadusemuudatuse võimalikku rahalist kasu hindab HTM pigem üsna tagasihoidlikuks, sest eesmärk oli paindlikkuse loomine kõrghariduses.

"Eelkõige ongi see eesmärk korrastada kõrgharidust, luua need võimalused. Näiteks magistriõppe pakkumisel on kindlasti vaja nüüd kõrgkoolil kaaluda, mida magistriõppes pakkuda: kas siis osakoormuse õppekava, mis on tasuline, võõrkeelset õppekava või ka lühemat kui kaheaastast magistriõppekava. Kindlasti ei jätku Eesti turul ruumi kolmeks samasisuliseks magistriõppekavaks, mis kõik on tasulised ehk et nüüd on ülikoolil võimalus paindlikult valida, millisele sihtgrupile see õpe on mõeldud," selgitas Raudmäe.

Eelnõu autorid märgivad ka, et on oluline jälgida, et tasuliste üheaastate õppekavade võimaldamisega ei kaasneks tasuta magistriõppe piiramine, mis tooks kaasa selle, et teatud erialadel võimaldatakski vaid tasulisi magistriõppekavu.

"Sellega piirataks juurdepääsu neile, kes ei ole maksujõulised või kel puudub vastav eelnev töökogemus peale kolmeaastast esimese astme õppe lõpetamist. Tasuta kaheaastase magistriõppe jätkumine on oluline ka doktoriõppes piisava järelkasvu tagamiseks ning teadus- ja arendustegevuseks," seisab eelnõus.

Ühe meetmena negatiivsete mõjude vähendamiseks panevad eelnõu autorid ette, et ülikoolidega sõlmitavates halduslepingutes tuleb pöörata rohkem tähelepanu tasuta magistriõppe pakkumisele, et tagada järgmise kõrgharidusastme järelkasv.

Ka praegu pakuvad Eesti ülikoolid magistriõppekavasid, mis on lühemad kui kaks aastat.

"Neid on Eestis avatud suurusjärgus 20 ja nende hulgas on ka õpetajakoolituse magistriõppekavad, mis jäävad jätkuvalt tasuta, sest see on valdkond, kus me vajame rohkem lõpetajaid. Samuti on seal tervishoiu valdkonna õppekavad, kus samuti oleme kokku leppinud, et seal tasu ei võeta ehk siis ikkagi näeme, et nende tasuliste magistriõppekavade arv jääb väikseks," lausus Raudmäe.

TTÜ rektor: muudatused ei tohi piirata välisdoktorantide ligipääsu

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ütles, et eraraha kaasamine kõrgharidusse on vajalik, aga eeldusel, et see ei takista ligipääsu kõrgharidusõppesse.

"Magistriõppes on pakutud muudatused mõistlikud. Üheaastaste magistriõppe sihtrühm on ennekõike töötavad või töökogemusega inimesed, kellel on varasem magistrikraad. Samas on tulevikus oluline tagada tasuta kaheaastaste magistriõppekavade jätkumine piisavas mahus," lausus Land.

Doktoriõppes õppetasu küsimist pooldab Land aga vaid juhul, kui see on doktorandiga kaasa toodav stipendiumifondi toetus välisriigist.

"Muudatused ei tohi piirata välisdoktorantide ligipääsu meile doktoriõppesse. Meie probleem ei ole kolmandatest riikidest pärit doktorantide suur osakaal, vaid Eestist pärit doktorantide nappus, mida ei lahenda välisdoktorantide piiramisega. Rohkem peaksime panustama meetmetele, et nad jääksid Eestisse tööle ka pärast doktorikraadi omandamist," sõnas Land.

Seadus on planeeritud jõustuma 2026. aasta 1. septembril.

Allikas: https://www.err.ee/