Tõnu Mertsina: tervishoid on eeldus vastupidavale majandusele

Tervemad inimesed elavad kauem ja töötavad efektiivsemalt. See tähendab suuremat töövõimet, tootlikkust ja pikemaid karjääre, mis omakorda kasvatavad nii maksutulusid kui ka vähendavad koormust tervishoiusüsteemile.

Ent sellise positiivse ahela toimimiseks peab tervishoid olema inimestele kättesaadav. Kuigi Eesti inimesed peavad tervishoiuteenuseid kvaliteetseks, on rahulolematus arstiabi kättesaadavusega suur. Üks põhjus on süsteemi alarahastatus.

Tervishoiukulud kasvavad kiiresti

2023. aastal moodustasid Eesti valitsussektori tervishoiu kogukulud 6,5 protsenti SKP-st. Euroopa Liidus oli see näitaja keskmiselt 7,3 protsenti ja Soomes 7,6 protsenti SKP-st. Enam kui pooltes Euroopa Liidu riikides olid tervishoiukulud majanduse mahtu arvestades Eestist suuremad.

Kui aga võrrelda tervishoiukulude osakaalu valitsussektori kogukuludest, siis olid need 2023. aastal Eestis ja Euroopa Liidus keskmiselt üsna sarnased, ligi 15 protsenti. Põhjus, miks Eestis valitsussektori tervishoiukulude osakaal SKP suhtes madalam on, seisneb meie väiksemates valitsussektori tuludes. Kui näiteks Eestis olid need eelmisel aastal ligi 43 protsenti SKP-st, siis EL-is keskmiselt 46 protsenti. See erinevus tähendas meile EL-i keskmisega võrreldes ligi 1,2 miljardi euro võrra väiksemat valitsussektori tulu.

Soome valitsussektori tulude ligi 53-protsendilise osakaalu juures oleks see vahe olnud aga lausa neli miljardit eurot. Valitsussektori tulud sõltuvad paljuski maksutuludest ehk maksukoormusest. Eesti maksukoormus on pikemas ajavõrdluses küll tasapisi tõusnud, kuid see jääb teatavasti maha Euroopa Liidu keskmisest.

OECD hinnangul kasvavad pikemas ettevaates selle liikmesmaade avaliku sektori tervishoiukulud keskmiselt kaks korda kiiremini kui valitsussektori tulud. Kuna tervishoiukulud kasvavad ka kogumajandusest kiiremini, võib pikemas ettevaates oodata nende kasvu jätkumist SKP suhtes.

Näiteks jõudsid nii Soome, Rootsi kui ka Euroopa Liidu riigid keskmisena Eesti ülemöödunud aastase tervishoiukulude osakaaluni SKP-st juba 18 aastat tagasi ehk 2007. aastal.

Maksukoormuse tõstmisest ei piisa

Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks ei piisa ainult maksukoormuse tõstmisest ja see ei tohiks olla ka esimene valik. Tervishoid peab jagama niigi nappe ressursse teiste oluliste valdkondadega nagu riigikaitse, haridus, pensionid ja kliimaeesmärgid. Paratamatult tuleb seada prioriteete ning tervishoid ei ole ainus valdkond, mille rahavajadus ajas kasvab. Viie protsendini SKP-st ulatuvad kaitsekulud, mida meil teha tuleb, on riigieelarvele vägagi koormavad.

Igasugune maksupoliitiline muudatus tuleb läbi kaaluda, hinnates selle mõju ettevõtluskeskkonnale, investeeringutele ja tarbimisele. Samuti ei ole jätkusuutlik lahendus ainult inimeste omaosaluse suurendamine, sest see võib vähendada osade inimeste ligipääsu tervishoiu teenustele.

Viimastel aastatel on kiiresti kasvanud tööandjate pakutav eraravikindlustus. Näiteks tänavu esimesel poolaastal oli Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKL) andmetel nii kindlustatud 64 900 töötajat, mis oli üle üheksa protsendi Eesti tööjõuturul hõivatutest. Selle aasta esimese poolaastaga suurenes kindlustuslepingute arv aastases võrdluses 17 protsenti ja EKL-i hinnangul on oodata kasvu jätkumist.

Seda kasvu piirab Eesti ettevõtete väiksus. Erasektoris töötavad ligi pooled inimestest alla 20 töötajaga ettevõtetes, kus tööandjatel on keerulisem lisahüvesid pakkuda. Tegemist on lisakindlustusega, mis täiendab riiklikku ravikindlustust ja aitab veidigi vähendada koormust riiklike raviteenuste järjekordadele.

Tervisekassa poolt erameditsiini rahastamine on aastatega kasvanud ja tervishoiuteenust pakkuvate eraettevõtete osakaal on kiiresti tõusnud. See on suurendanud ambulatoorsete vastuvõttude arvu ja osakaalu erakliinikutes. Mõistlik oleks kaaluda erasektori osakaalu kasvatamist tervishoiuteenuste pakkumises. Konkurents peaks suurendama innovatsiooni ja efektiivsust.

Tervishoid vajab mitmekesist ja pikaajalist rahastusmudelit. Rohkem tuleks otsida avaliku ja erasektori koostööl põhinevaid lahendusi, mis tagavad tervishoiusüsteemi paindlikkuse, teenuse kättesaadavuse ja selle kvaliteedi. Hästi toimiv tervishoid ei ole üksnes sotsiaalne vajadus, vaid hädavajalik eeldus vastupidavale majandusele.

Allikas: https://www.err.ee/