Riigikogu heitis vallandatud ametnikule ette ka ajakirjandusega suhtlemist

ERR-i portaali käsutuses on riigikogu kantselei direktori Antero Habichti allkirjaga viie lehe külje pikkune käskkiri "Distsiplinaarkaristuse määramine", mis lõpeb otsusega "määran riigikogu majanduskomisjoni nõunik XX teenistuskohustuse süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks ATS § 70 punkti 3 alusel teenistusest vabastamise".

Naissoost teeneka ametniku teenistussuhte viimane päev on 18. märts. Tema nime toimetus ei avalda, kuna tegemist pole avaliku elu tegelasega, kuid tema nimi on korduvalt läbi käinud erinevatest temaatilistest artiklitest.

Menetluse ametniku üle viis läbi riigikogu kantselei asedirektor Tiina Runthal. Selle käigus tuvastati, et nõunik kasutas oma töös konsolideeritud tekstide
koostamist. Selline tekstitöötlus annab hea ülevaate tulevikus tehtavatest muudatustest, mis viiakse sisse kehtivasse teksti ning võimalik on koostada mitu erinevat versiooni erineval ajal jõustuvate redaktsioonide kohta. Konsolideeritud tekst sisaldas sama sätte kahte erineva sõnastusega redaktsiooni, millest üks jõustus 2026. aastal ja teine 2027. aastal.

"Hinnatava vea olemus oli selline, mis pidi konsolideeritud tekstis välja tulema. Sellest tulenevalt oleks ametnik ise koostatud töövahendi abil pidanud tavapärast hoolsustaset järgides aru saama ja märkama, et sama paragrahv sisaldas kahte erinevat jõustumiskuupäeva ja kahte sisuliselt erinevat redaktsiooni. Tekkinud olulise vea tõttu vähenes riigieelarvesse laekuv maksutulu, kahjustus seadusloome usaldusväärsus ja tekkis ulatuslik avalik kriitika ning institutsionaalne mainekahju riigikogu ja riigikogu kantselei suhtes," kirjutatakse käskkirjas.

Nõunikule heidetakse ette, et ta ei tuvastanud ega kõrvaldanud konsolideerutud tekstis sisalduvat redaktsioonilist vastuolu ega pööranud sellele piisavat tähelepanu seaduseelnõu menetlemise käigus.

Kantselei juhtkond luges juhtumi kohta ERR-ist

"Ametnik sai olulisest veast teada 5. jaanuaril 2026, kuid ei teavitanud sellest viivitamata kantselei juhtkonda (direktor, asedirektor). Tegemist oli infoga, mille suhtes avalikkuse ja meedia kõrgendatud huvi oli ette näha. Kantselei juhtkond sai juhtumist teada nädal hiljem meedia vahendusel 12. jaanuaril 2026 ilmunud ERR-i uudisteportaali vastavasisulisest artiklist."

Kantselei heitis nõunikule ette ka seda, et pärast olulise vea avalikuks tulekut andis ametnik meediale intervjuu, milles käsitles riigikogu töökorraldust, menetlusprotsesse ja seadusloome kvaliteeti. Konkreetselt käib jutt Eesti Ekspressis ilmunud Madis Hindre loost, mis ilmus 16. jaanuaril Ekspressi veebis ja 21. jaanuaril paberkandjal.

"Seadus ei ole mõni luuletus või ajaleheartikkel, et mis siis ikka juhtub, kui seal mõni sõna valesti jääb," ütles nõunik leheloos. "Seaduse valmimisele ja küpsemisele peab aega andma. Vastasel korral on võimalikud kahjud väga suured."

Nüüd heidab riigikogu kantselei talle ette, et kuigi ametnikul on põhiseaduslik õigus sõnavabadusele, ei ole see õigus avalikus teenistuses piiramatu. Ametnik peaks oma sõnavabaduse kasutamisel hoidma avaliku teenistuse mainet ja usaldusväärsust.

"Ametniku avaldused on käsitletavad ühekülgse kriitika ja tööandja halvustamisena, mis mõjutavad riigikogu ja selle komisjonide mainet ja usaldusväärsust. Ametnik, avaldades meedias tööandja sisemist töökorraldust puudutavat teavet ning esitades asutuse tegevust ühepoolselt ja kriitiliselt, kahjustades seejuures tööandja mainet ja usaldusväärust, rikkus oluliselt ATS §-dest 7 ja 51 tulenevat usaldussuhet ja lojaalsuskohustust ning ametnike eetikast tulenevat kohustust hoida avaliku teenistuse usaldusväärsust."

Hiljem lisatakse, et ametnik esitas tööprotsesse kirjeldades neid kallutatult ja ühepoolselt, eesmärgiga vähendada oma tööalast viga. "Oma käitumisega rikkus ametnik oluliselt nii oma lojaalsuskohustust kui ka eetikakoodeksist tulenevat kohustust hoida avaliku teenistuse mainet ja usaldusväärsust."

Ametniku selgitus ei veennud

Ametnik selgitas oma 29. jaanuaril antud kirjalikus selgituses, et seaduseelnõu menetlus toimus kiirendatud tempos, töökoormus oli suur ning viga võinuks paremates tingimustes ilmneda, ilmnenud veast teavitamise kord ei olevat üheselt sätestatud ja intervjuu eesmärk oli selgitada olukorda ning kaitsta oma professionaalset reputatsiooni.

Kantselei leidis, et menetluse tempo ega töökoormus ei vabasta ametnikku hoolsuskohustusest. Mis puudutab ametniku pikaajalist töökogemust, siis kantselei jõudis menetluses järeldusele, et pikaajaline töökogemus õigusloome nõunikuna ja normitehniline pädevus hoopis suurendavad hoolsusstandardit.

"Rikkumiste kogum (normitehnilise hoolsuskohustuse rikkumine, juhtkonna viivitamata teavitamata jätmine ning tööandja sisemiste tööprotsesside kriitiline ja ühepoolne käsitlemine ajakirjanduses) on kaasa toonud põhjendatud usalduse kaotuse. Arvestades rikkumise olulisust, selle avalikku mõju, süü vormi ning XX käitumist pärast teo toimepanemist, ei ole isikulise usaldussuhte taastamine objektiivselt võimalik."

Üle 30 aasta töötanud ametnik saab kasutamata puhkuse hüvitist 13,38 kalendripäeva eest. Tal on õigus esitada distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale vaie riigikogu kantselei direktorile või pöörduda kaebusega Tallinna halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, mil ta sai või pidi teada saama distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast.

Direktori käskkiri kannab 16. märtsi kuupäeva.

Allikas: https://www.err.ee/