Õpetajate karjäärimudel tekitab endiselt lahkhelisid
11.11.2025
- Õpetajate karjäärimudelit puudutav seaduseelnõu ootab Riigikogus teist lugemist. Paraku sisaldab see kohti, mis endiselt kõigile asjaosalistele meeltmööda ei ole.
Ühtede arvates pärsib õpetajate järelkasvu tõsiasi, et kvalifikatsioonita alustavatele õpetajatele ei ole õpetajate palga alammäär garanteeritud. Teised ütlevad, et mudel peab motiveerima kvalifikatsiooni omandama, ja muret, et kooljuhid haaraks kinni võimalusest maksta oma õpetajatele võimalikult väikest palka, tegelikult ei ole.
Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) on teinud nii Haridus- ja Teadusministeeriumile kui ka Riigikogu kultuurikomisjonile seaduseelnõu muudatuse ettepanekud. Omavalitsuste hinnangul ei lahenda plaanitav õpetajate karjäärimudel Eesti haridussüsteemi võtmeprobleemi, milleks on õpetajate järelkasvu puudus.
Järva valla hariduse peaspetsialist Piret Sapp alustab teema lahkamist sellest, et kõne all oleva karjäärimudeli suurim nõrkus peitub selle eesmärgis. Tekib küsimus, millist probleemi soovitakse sellega lahendada. Sapp toob välja, et seaduseelnõu üks olulisemaid eesmärke oli tagada õpetajate järelkasv. Seda kinnitavad ka haridus- ja teadusministri Kristina Kallase sõnavõtud.
Piret Sapp
Kui eelnõu lubab rohkem kui nelja tuhande õpetaja palka vähendada enam kui poole võrra, on see vastuolus sihiga toetada õpetajate järelkasvu.
Tegelikkuses omistatakse karjääriastmele vastav töötasu alammäär vaid õpetajatele, kes vastavad kvalifikatsiooninõutele. Sapi sõnul tähendab see, et kõigi teiste õpetajate jaoks, kelle hulka kuuluvad ka paljud alustavad õpetajad ja karjääripöörajad, mudelis paika pandud alampalgamäärad ei kehti. Seetõttu on eelnõu õpetajate järelkasvu jaoks otseselt kahjulik. „Karjääri pööravale ja õpetajaks õppivale õpetajale võib maksta selle eelnõu vastuvõtmisel ka riiklikku alampalka, mis on 886 eurot. Kui eelnõu lubab rohkem kui nelja tuhande õpetaja palka vähendada enam kui poole võrra, on see vastuolus sihiga toetada õpetajate järelkasvu,“ selgitab Sapp.
Ta jätkab, et teab mitut karjääripöörajat, kes ainuüksi selle eelnõu tõttu on koolist ära läinud. „Nad peavad seda riigi poolt alatuks, sest riigi sõnum kõlab: karjääripöörajatele ning samal ajal töötavatele ja õppivatele õpetajatele ei pea isegi õpetaja alampalka maksma.“
Et koolijuht ei või ka kvalifikatsiooninõuetele mittevastavatele õpetajatele teistega samaväärset palka maksta, eelnõus kirjas ei ole, kuid Sapi sõnul on nendesse töövestlustesse pinged ja teadmatus sisse kirjutatud. Ühtlasi edastatakse sellega sõnum, et koolijuhtidel on seadusandja luba maksta oma töötajatele õpetaja miinimumpalgast väiksemat tasu. Õpetajad on palgagarantiid väärt vaid juhul, kui nad on jõudnud magistrihariduse omandada. „Riik ei tohi teha otsuseid, mis soodustavad olukorda, kus karjääripööraja võib saada teistest vähem palka. Nii ei jää mitte ükski neist kooli tööle, isegi kui nad sinna alguses jõuavad,“ leiab ta.
Keegi ei maksa õpetajale 900 eurot
Kõige rohkem imestab Sapp selle üle, et Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) toetab eelnõu, mis õpetajate järelkasvule ehk selle sama organisatsiooni tuleviku tegijatele vastu töötab. Sapp arvab, et EHL kaitseb n-ö omasid ehk neid, kellel on nõutud kvalifikatsioon olemas. Samal ajal ei looda lisaväärtust ka kogemustega õpetaja jaoks, kuna enam kui 80 protsendi kvalifikatsiooniga õpetaja jaoks tähendabki see eelnõu alammäära, mitte rohkemat. „Selle eelnõu toetamisega töötavad nad vastu järelkasvule, mida ka nemad oma sõnul oluliseks peavad, ega loo praegusega võrreldes suuremaid palgagarantiisid ka enamiku õpetajate jaoks,“ murrab Sapp pead.
EHL-i esimees Reemo Voltri vastab selle kriitika peale, et kvaliteetse hariduse tagavad kvalifitseeritud õpetajad, ja neid tuleb hinnata. Trügimismeetmena on tõsiasi, et õpetajate palga alammäär ei ole kvalifikatsioonita alustavale õpetajale garanteeritud, väga hea. „Põhjus, miks kvalifikatsioonita alustavatele õpetajatele ei pea seaduse järgi õpetajate alampalka maksma, on selles, et neil oleks huvi see kvalifikatsioon omandada,“ alustab Voltri.
Reemo Voltri
Ei ole realistlik, et keegi hakkab õpetajale 900 eurot palka maksma.
Lisaks ei leidu tema sõnul Eestis niikuinii inimest, kes oleks nõus riikliku alampalga eest õpetajatööd tegema, ning kui selliseid inimesi ei leidu, ei saa me ka rääkida, nagu makstaks kellelegi nii vähe. „Ei ole realistlik, et keegi hakkab õpetajale 900 eurot maksma. Ma ei ole mitte ühtegi sellist juhtumit kohanud. Praegu ei leita isegi õpetajate palga alammäära eest õpetajaid,“ sõnab Voltri.
Ühtlasi ei saa ta aru, miks on vaja külvata paanikat, et nüüd hakatakse võimalikult väikest palka maksma, kuigi seda tegelikult ei juhtu. „Niimoodi see lõhe kvalifikatsiooniga ja kvalifikatsioonita õpetajate vahele tekibki. Olukord, kus kvalifitseeritud õpetajaid hinnatakse, ei ole mitte kellegi teise alavääristamine.“
Otsast peale
EHL-i eesmärk on, et Eestis oleks võimalikult palju kvalifitseeritud õpetajaid. Voltri küsib, mille nimel peaksid kvalifikatsioonita õpetajad pingutama, kui palk ei motiveeri seda tegema. „Kvalifikatsioonile vastavad õpetajad on selle nimel väga palju tööd teinud ja vaeva näinud. Kõlab kummalisena, kui keegi ütleb, et kvalifikatsiooni saavutamine oleks nende jaoks väga suur töö ja õpetajate palga alammäär peaks olema neile garanteeritud. See ei ole õigustatud ootus.“
Neil, kellel on õpingud veel pooleli, on kolm aastat aega need töö kõrvalt ära lõpetada. Voltri hinnangul on sellega loodud kõigile soovijatele soodsad võimalused kvalifikatsioonini jõuda. „Selle aja vältel on neile töökoht tagatud. Kolme aastaga õpetajakutse omandada ei tohiks olla midagi ületamatut nende jaoks, kes on motiveeritud õpetajaks saama,“ lõpetab Voltri.
Piret Sapp ütleb, et EHL-i juht võib karjäärimudelit suureks võiduks pidada, kuid tegelikult saetakse sellega oksa, millel istutakse. Tegu ei ole Sapi hinnangul mitte karjäärimudeli, vaid palgaredeliga, mille kehtestamisest võidavad vähesed. „Kui riik soovib kõiki õpetajaid väärtustada, siis tuleb karjäärimudeliga seotud muudatused pausile panna ja alustada sisuliste aruteludega otsast peale. Sihiks peaks olema üks kutse- ja karjäärimudel, mis toetaks iga õpetaja professionaalset arengut,“ leiab Sapp.
Triin Noorkõiv: „Kavandatav karjäärimudel pärsib õpetajate järelkasvu“
- Üks organisatsioone, kes seisab selle eest, et õpetajate palga alammäär oleks garanteeritud ka kvalifikatsioonita alustavatele õpetajatele, on MTÜ Alustavat Õpetajate Toetav Kool. Kommenteerib MTÜ tegevjuht Triin Noorkõiv.
Pidades silmas alustavaid õpetajaid ning muret Eesti õpetajaskonna jätkusuutlikkuse pärast, tekib küsimus, kuidas kavandatav õpetajate karjäärimudel õpetajate järelkasvu toetab. Julgen pidada seda hoopis järelkasvu pärssivaks.
Kui uus inimene kooli tööle tuleb, on tema jaoks oluline aru saada, mis on oodatav palgatase ning millised on tema võimalused palgaläbirääkimisi pidades. Ligikaudu 70 protsenti alustavatest õpetajatest kvalifikatsiooninõuetele ei vasta. Uue mudeli järgi ei kehti nendele enam õpetaja miinimumpalk, vaid riiklik alampalk, mis on enam kui kaks korda madalam. See ei tähenda, et kõikides koolides hakataks uutele töötajatele seesugust töötasu maksma, aga läbirääkimiste ruum muutub enamiku uute õpetajate jaoks oluliselt segasemaks ja pingelisemaks. Usun ka, et see vähendab nende motivatsiooni, arvestades riigi sõnumit, et on sobiv, kui Eesti Vabariigis on kas või üks õpetaja, kes teenib täiskohaga töötades 886 eurot brutos.
Jääb arusaamatuks, miks soovib riik edastada niigi keerulises olukorras sõnumi, et võiksime ja saaksime õpetajaid palgata ka riikliku alampalga eest. Kui riik seda võimalikuks ei pea, siis milleks niisugune võimalus üldse luua? Lõhe selle sõnumi ning seniseks suunaks olnud õpetaja kui kõrgelt haritud professionaali kuvandi vahel haigutab ookeanina.
Miks soovib riik edastada sõnumi, et võiksime õpetajaid palgata ka riikliku alampalga eest?
Ma ei saa nõustuda selle plaaniga ka hooliva kodaniku ja potentsiaalse lapsevanemana, kuna ei usu, et laste ja nende arengu eest saaksid piisavalt kvaliteetselt hoolitseda ja vastutust võtta inimesed, kellel on palgast tulenevalt suur oht ise mitte hakkama saada. Ei saa unustada, et enamik Eesti õpetajatest on naissoost, mistõttu on nende seas ka proportsionaalselt rohkem üksikvanemaid.
Lisaks on enamiku alustavate õpetajate jaoks võtmetähtsusega oma teadmisi ja oskusi aktiivselt täiendada. Kuidas saavad riiklikku alampalka teenivad õpetajad seda endale mõistlikult lubada? Ka kehtiva õpetaja miinimumpalga puhul (1820 eurot) on see keeruline ülesanne.
Tuge vajavad kõik alustajad
Teine oluline mure on, et karjäärimudelis on küll ette nähtud alustava õpetaja karjääriaste, mille alusel võiks neil ka õppimiseks aega jääda, kuid see ei kehtiks kõigile uutele tulijatele. Mudeli kavandi järgi on alustava õpetaja aste ja koos sellega töö kõrvalt õppimiseks ette nähtud aeg mõeldud ainult neile, kel juba on magistrikraad või kes läbivad parasjagu õpetajakoolitust. Nii peaksid alustavad õpetajad hakkama esimese sammuna ajama õigusaktides järge: kas nad on seaduse ees üldse alustavad õpetajad ja millised õigused neile laienevad.
See tundub absurdne. On selge, et kõik alustajad, kelle koolijuht on tööle kutsunud, hinnates nende kvalifikatsiooni ja pedagoogilise pädevuse piisavaks, vajavad tuge. Kui uus õpetaja ei saa vajalikke teadmisi omandada, on tema kiire lahkumine töölt ennustatav. Veelgi hullem on, kui õpetaja saab koolijuhi heakskiidul jätkata õpetajatööd vajalikke oskusi arendamata.
Miinimumina tahaksin näha riiklikult kokku lepitud väärikat õpetajate miinimumpalka, alla mille mitte ükski Eesti õpetaja ei teeni.
Olukorras, kus paljud asjaosalised ei ole pakutud mudeliga nõus, tundub kõige parem lahendus olevat võtta karjäärimudel uuesti ette. Viimase kahe aasta jooksul, mil seda on arutatud, on kõik targemaks saanud. Nüüd peaksime need õppetunnid mudeli edasiarendamisesse rakendama.
Miinimumina tahaksin näha riiklikult kokku lepitud väärikat õpetajate miinimumpalka, alla mille mitte ükski Eesti õpetaja ei teeni. Kvalifikatsiooniga õpetajale peaks minimaalselt kehtima juba järgmise palgakoefitsiendiga töötasu. Nende koefitsientide kehtestamisel on väga oluline, et need motiveeriksid õpetajaid oma tööd jätkama ja end arendama. Vastasel juhul ei ole neil mõtet.
Praegu Riigikogu menetluses oleva karjäärimudeli sügavam mõte ja sisu on paljude sidusrühmade meelest kaotsi läinud.
Riigi sõnul on uks lahti kõigile, kes on valmis enesearengusse panustama
Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on karjäärimudeli rakendamisel määratlenud kolm eesmärki.
1. Õpetaja karjäärile: karjäärimudel toetab õpetaja kutseoskuste arendamist ning väärtustab järjepidevat professionaalsuse kasvu. Mudel loob õpetajale motiveeriva arengutee neljal astmel: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja ja meisterõpetaja.
2. Õpetaja töötasule: töötasu on seotud kvalifikatsiooni ja karjääriastmega, tunnustades õpetajate kompetentsi kasvu palgakoefitsientide kaudu (alustav õpetaja ja õpetaja 1,0; vanemõpetaja 1,1x ja meisterõpetaja 1,3x riiklikust õpetajate alampalga määrast).
3. Õpetajate järelkasvule: karjäärimudeli rakendamine on oluline samm õpetajate järelkasvu probleemi lahendamisel. Karjäärimudelil põhinev töö- ja palgakorraldus koolis toetab õpetaja arenguvajadusi ning parandab õpetajaameti mainet.
Eelmisel nädalal toimunud kultuurikomisjoni kogunemise tulemusena tehti eelnõus ka mõned täpsustused ja muudatused. Komisjoni kogunemise järel vestlesime HTM-i üldhariduspoliitika osakonna haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna juhi Haana Zuba-Reinsaluga.
Kuidas töö õpetajate karjäärimudeliga edeneb?
Üldistatult näitab karjääriastmestik õpetajale võimalusi, millistel tingimustel koolis tööd alustada ning oma ametis edasi liikuda. Õpetajale omistatakse kutsestandarditel põhinev karjääriaste.
Peamine areng seaduseelnõu aruteludel on olnud selles, millised võimalused karjäärimudeli kehtestamine Eesti õpetajatele tervikuna annab. Eesmärk on ikkagi, et õpetajate jaoks tekiks terviklik karjääriteekond, mis hõlmab endas nii küpsemise ja arenemise kui palgaredelil tõusmise poolt. Kui õpetajate järelkasvule mõelda, siis ametisse sisenejad peavad teadma, milline teekond neid koolis ees ootab. Ja kui see on eri põhjustel pooleli jäänud, peab neil olema teada ka see, kuidas seda jätkata.
Suuremad arutelud on puudutanud alustava õpetaja astet. Kavas on avada see nüüd palju suurema õpetajate sihtgrupi jaoks. Teatavasti ei vasta praegu kvalifikatsioonile ligi veerand Eesti õpetajatest ehk veidi üle 4000. Nemad olidki meil tugevalt fookuses, et soodustada nende kvalifikatsioonini jõudmist. Muudatusettepanek on, et karjäärimudeli esimesele ehk alustava õpetaja astmele saab siseneda ka kvalifikatsiooninõuetele vastamata. Järgmisele astmele jõudmine eeldab aga juba kvalifikatsiooni omamist.
Oluline on toetada neid, kes on selle tee pühendunult ette võtnud ja kelle jaoks on nende igakülgne areng kõige olulisem.
Sõnum on, et õpetajaid, kes on kooli tulnud ja veel kvalifikatsiooninõuetele ei vasta, toetavad nii koolijuhid kui koolikogukonnad ja sellele astmele saavad nii karjääripöörajad kui õpetajakoolituses õppijad. Aga ka need, kellel on õpetamiskogemus, kuid kes on sellest ametist pikalt eemal olnud. Uks kooli on lahti kõigile, kes näevad oma tulevikku õpetajana ja on valmis enesearengusse panustama.
Kui kaua on õpetajatel, kes soovivad järgmisele astmele tõusta, aega kvalifikatsioon omandada?
Nendega saab koolijuht sõlmida kuni kolmeaastase tähtajalise töölepingu ja selle aja jooksul peavad nad kvalifikatsiooni omandama. Varasemalt sai nendega sõlmida kuni aastapikkuseid lepinguid. Oluline on, et esmakordselt kooli tööle tuleva õpetajaga oleks kooli tasandil läbi räägitud, kuidas ta oma arenguteed planeerib, kool pakuks talle selle aja jooksul mitmekülgset tuge nii enesetäiendamiseks mõeldud aja kui mentorluse näol. Kuna töölepinguseadus ei võimalda seda tähtajalist lepingut pikendada, saab edaspidi nendega sõlmida juba uusi lepinguid, kuigi konkurss on seal ka vahel.
Selline muudatus on õpetaja jaoks võimalus: tööandja toega on tal võimalik selle aja sees kvalifikatsioonini jõuda. Kooli tugi tähendab, et koolijuht annab õpetajale koormuse, mis jätab aega tööülesandeid täita ja ka ennast täiendada. Ka ülikoolid eeldavad, et kui õpetaja alustab tööd õpingute ajal, on tal töö kõrvalt aega õpingud lõpetada.
Kui palju riik selle toetuse loomisel kaasa räägib?
Koolide töökorraldus ja õpetajate koormuse planeerimise põhimõtted võivad erineda, seetõttu annab karjäärimudel suunise: õpetaja töötingimusi koolis on vaja kohandada, et tal jääks aega õppida ja kvalifikatsiooni poole pürgida. See tähendab, et alustaval karjääriastmel õpetaja tööajast võiks olla 25% arvestatud enesearenguks ning ta ei peaks täitma muid ülesandeid.
Võtmeküsimus: kas kvalifikatsioonita alustavale õpetajale on õpetajate alampalk garanteeritud või mitte?
Alustava õpetaja karjääriastmel olevatele kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele kehtib riiklik õpetaja palga alammäär – see on nende eelis. Kvalifikatsiooninõuetele mittevastava alustava õpetaja palga kehtestab ikkagi direktor.
Oluline on ka see, et riik erisusi ei tee ja raha eraldatakse vastavalt õpetajate arvule, olgu nad kvalifitseeritud või mitte. Järelikult võimaldab koolideni jõudev raha maksta kõigile õpetajate palga alammäära. Koole, kus alustavale kvalifikatsioonita õpetajale makstakse täiskoormuse korral madalamat palka, meie andmetel ei ole. Karjäärimudeli rakendamine tähendab koolijuhtidele oma kooli töö- ja palgakorralduse põhimõtete ümbermõtestamist.
Koolid konkureerivad ju tööturul, kus nõudlus on pakkumisest suurem. Seetõttu ei ole meil hirmu, et keegi hakkaks riiklikku alampalka saama. Keegi ei läheks ju sellise palga eest tööle. Miks peaks olukorras, kus õpetajaid on puudu, mõni koolijuht palgalati nii madalale laskma? Teine asi on, millise koormusega õpetaja tööle võetakse ja millised on kooli vajadused.
„Et meil on kehtestatud kvalifikatsiooninõuded, on Eesti hariduse kvaliteedi üks nurgakivisid. Kvalifikatsiooninõuetes riik järele ei anna.
Miks siis mitte garanteerida see kõigi jaoks?
Diskussiooni keskmes on olnud ikkagi see, mida teha, et õpetajaks kooli üldse tööle asutaks, ning et meil oleks rohkem kvalifitseeritud õpetajaid. Et meil on kehtestatud kvalifikatsiooninõuded, on Eesti hariduse kvaliteedi üks nurgakivisid. Kvalifikatsiooninõuetes riik järele ei anna. Õpetajaamet eeldab praegu magistrikraadi, õpetajakutset ja eesti keele oskust. Muidugi on koolides tööl ka keskharidusega õpetajaid, see ei ole seadusega keelatud, aga karjäärimudeli eesmärk on suunata õpetajaid alustaval astmel kvalifikatsiooni omandama ja väärtustada kõrgematel karjääriastmetel nende professionaalset arengut.
Et karjäärmudel rakenduks, tuleb panustada kõigil asjaosalistel ja riik peab tekitama olukorra, kus võimalikult paljud õpetajad nendele astmetele jõuaks. Näiteks vanemõpetajaid ja meisterõpetajaid peab meie koolides olema rohkem, et soodustada ja toetada õpetajate koostöövorme haridusuuenduste ellurakendamisel ja panustada sellega koolide arengusse.
Kas see ei heiduta neid, kellele ei ole õpetajate palga alammäär garanteeritud?
Karjäärimudel toetab õpetaja arengut ning väärtustab seda ka palga kaudu. Meil on õpetajatest puudus ning tööle saab asuda ka lihtsustatud tingimustel, kuid oluline on toetada neid, kes on selle tee pühendunult ette võtnud ja kelle jaoks on nende igakülgne areng kõige olulisem. Nendele on selge sõnum: nii riik kui kool toetavad neid ja võimalused karjääriastmetel tõusta on nende jaoks avatud. Nagu igas ametis, on ka õpetajaametis neid, kes on tulnud seda proovima ning mõistnud, et see vastutusrikas amet pole nende jaoks õige.
Allikas: https://www.opleht.ee/