Eestis on tekkimas sisehaiguste arstidest kriitiline puudus

Kui seni on peamiselt räägitud perearstide nappusest, siis nüüd tõsine kriis sisehaiguste arstidega. Neid napib juba praegu, aga tohtrite nappus süveneb, sest lähema viie kuni kümne aasta jooksul jõuab pensionikka 42 protsenti selle ameti pidajatest.

"Nüüd on trend selles suunas, et arstiteaduskonna lõpetaja ei vali enam eriala, vaid jääb tööle üldarstina ja seetõttu on tekkinud residentuuri kandideerijate arvu vähenemine. Nii et eelmisel aastal võeti sisehaiguste residentuuri eeldatavale riigitellimuse kohtadele ainult pooled," lausus sisearstide ühenduse juht Marit Märk.

Märgi sõnul teab üldarst kõigist erialadest midagi ja sedagi suuresti teoreetiliselt. Nii saab üldarst sisehaiguste osakonnas töötada vaid meeskonna liikmena, mitte iseseisva arstina. Haigla sisehaiguste osakondades aga peaksid olema tööl väljaõppinud eriarstid.

Tartu ülikooli sõnul on nad  järk-järgult suurendanud sisehaiguste residentuuri kohti, kuid need on jäänud täitmata.

"Probleemi tuum ei ole ainult kohtade olemasolu, vaid ka eriala atraktiivsus ja töötingimused haiglates. Kohtade suurendamine üksi seda probleemi ei lahenda, kui noored arstid seda eriala ei vali," ütles Tartu Ülikooli residentuuri prodekaan Helen Reim.

Reimi sõnul tuleb tegelda nii kutse maine parandamisega kui ka haiglate töökorralduse probleemide lahendamisega. Tohtrite töökoormus siseosakondades on väga suur. Prodekaani sõnul peavad sisehaiguste arstid tegelema lisaks ravimisele patsientide sotsiaalsete probleemidega ja see võib olla frustreeriv.

"Ma ei näe seda (probleemi) ainult sisearstide piires, vaid see puudutab arstide ettevalmistust, see puudutab seadusandlust, kuhu ja kuidas ja millal arste suunatakse maakonnahaiglatesse," lausus Läänemaa haigla juhataja Katrin Luts.

Lutsu sõnul võib arstitudeng ülikooli lõpetada nii, et ta ei ole kordagi olnud praktikal väljaspool pealinna või Tartut. Läänemaa haiglas näiteks on tööl sisehaiguste arst, kes võiks residenti juhendada, kuid haigla ei vasta ülikooli seatud nõuetele.

"Minu meelest tuleb samm tagasi astuda ja me peame ütlema välja, et jah, kvaliteet mingis osas teatud periood langeb, aga noori, pean silmas just üldarste, tuleks suunata maakonnahaiglatesse. Hetkel nad leevendaksid suurt töökoormust sisearstidel ja kui me suudaksime sisearstide töökoormust mõnevõrra vähendada, siis ma usun siiralt, et see soodustaks enam sisehaiguste residentuuri astumist," rääkis Luts.

Residentuurikohtade jaotus pannakse paika mais, aga tugevate kandidaatide puhul luuakse lisakohad sisehaiguste, erakorralise meditsiini ja peremeditsiini erialadel, kus seis on kõige kriitilisem.

Allikas: https://www.err.ee/