Haridusteadlased: süsteemseid otsuseid tuleb teha praegu

Sel nädalal tutvustati TALIS 2024 Eesti uuringu tulemusi, mille koostasid Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli haridusteadlased professor Äli Leijeni juhtimisel. Raportis rõhutatakse, et kui õpetajaameti jätkusuutlikkusest ei räägita ausalt ja süsteemsed otsused venivad, seisab Eesti haridus ees tõsiste väljakutsetega.

Uuringu tulemused näitavad, et Eesti õpetajate professionaalne ettevalmistus on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel. Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi alushariduse kaasprofessor Merle Taimalu rõhutab, et 91 protsenti viimase viie aasta jooksul õpetajakoolituse lõpetanud õpetajatest hindab oma esmase ettevalmistuse kvaliteetseks. "See on kõrgem tulemus kui enamikus võrdlusriikides," ütles Taimalu.

Samas tunneb märkimisväärne osa õpetajatest, et nad ei ole piisavalt valmis töötama mitmekultuurilistes ja -keelsetes klassides või hariduslike erivajadustega õpilastega. Võrreldes 2018. aastaga on vähenenud nende õpetajate osakaal, kes tunnevad end hästi ettevalmistatuna oma õpetatavate ainete sisu osas.

Tartu Ülikooli algõpetuse professor Krista Uibu rääkis, et Eesti õpetajad kasutavad küll tõhusaid klassijuhtimispraktikaid, kuid vajaksid rohkem tuge sügavama mõtlemise ja kriitilise analüüsi oskusi arendavate meetodite rakendamisel. "Kognitiivse aktiveerimise tegevuste kasutamine on Eesti õpetajatel madalam kui Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni keskmine, mis viitab vajadusele uuendada nii koolitusi kui ka igapäevaseid õpetamispraktikaid," sõnas Uibu.

Samas on õpetajad muutustest väsinud. Peaaegu pooled Eesti õpetajatest soovivad enne uute reformide elluviimist stabiilset perioodi. Sarnane trend ilmneb ka Soomes, kus seda soovi väljendab 56 protsenti õpetajatest. TALIS näitab, et õpetajad peavad koormavaks suurt hindamiskoormust, bürokraatiat, pidevaid reforme ning tugispetsialistide nappust.

Tartu Ülikooli õpetajahariduse professor Äli Leijen rõhutas, et õpetajate kogemust tuleb poliitikakujundamises tõsiselt arvestada. "Õpetajad tajuvad oma kaasamist sageli näilisena. Selle muutmiseks tuleb luua toimivad mehhanismid, mis annavad õpetajatele reaalse võimaluse osaleda poliitikakujundamises selle varases etapis," ütles ta.

Kvalifitseeritud õpetajate puudus on muutumas kriitiliseks

TALIS 2024 tulemuste üks murettekitavamaid järeldusi puudutab õpetajate nappust. Iga kolmas Eesti õpetaja töötab koolis, kus koolijuhi hinnangul takistab kvaliteetset õpetamist kvalifitseeritud õpetajate puudus. Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni professor Margus Pedaste märkis, et koolijuhtide vaade kinnitab kriitilist trendi: nelikümmend seitse protsenti koolijuhtidest peab suurimaks takistuseks erivajadustega õpilaste õpetamiseks vajalike pädevustega õpetajate puudust ning ligi kolmandik tunnetab kvalifitseeritud õpetajate üldist nappust.

Pedaste sõnul vajab Eesti haridussüsteem selgemat juhtimist ja suuremat tuge just neis valdkondades, kus surve on kõige suurem. Positiivse nähtusena toob ta esile, et Eesti õpetajad hindavad suhteid koolijuhtidega väga heaks: 89 protsenti annab koolijuhtide tööle kõrge hinnangu ning 86 protsenti usub, et koolijuhil on selge visioon.

Kõige murettekitavam on aga õpetajate vanuseline koosseis ja lahkumisplaanid. Rohkem kui pooled Eesti õpetajatest on üle 50. eluaasta, mis tähendab, et järgmise 15–20 aasta jooksul lahkub suur osa neist pensionile. Uuringus osalenud õpetajatest soovib 46 protsenti lahkuda ametist järgmise viie aasta jooksul, mis on märksa kõrgem näitaja kui Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) keskmine 27 protsenti.

Alla 30-aastaste seas soovib lahkuda 49 protsenti, 30–49-aastaste seas kolmandik ja üle 50-aastaste seas veidi üle poolte.

Leijen rõhutab, et sellised näitajad nõuavad kiireid ja sisulisi muudatusi. "Oluline on mõista, et ametist loobumise tõenäosus on Eestis seotud palgatasemega. Õpetajad, kes on oma palgaga rahul, lahkuvad ligi 40 protsenti väiksema tõenäosusega," märkis ta.

Murelikuks teeb teadlasi ka see, et alustavate õpetajate seas on aina vähem neid, kelle jaoks õpetajaamet oli esimene karjäärivalik. Eestis on seda vaid 35 protsenti alustajatest, samal ajal kui Soomes ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni riikides keskmiselt on see näitaja 58 protsenti.

Leijen osutab ka kontrastile, mis joonistub selgelt tulemustest: 93 protsenti õpetajatest on oma tööga rahul, kuid vaid 20 protsenti tunneb, et ühiskond õpetajat väärtustab.

Kuhu edasi? Teadlased esitasid kaheksa soovitust:

1. Kogemusega õpetajaid tuleb ametis hoida ning nende töötingimused tööle vastavaks muuta. Vajalik on vähendada koormust ning viia töötingimused ja töötasu vastavusse tegeliku tööga.
2. Õpetajate ja koolijuhtide palgasüsteem tuleb muuta konkurentsivõimeliseks ja arusaadavaks. Palgaga rahulolevad õpetajad lahkuvad ligi nelikümmend protsenti väiksema tõenäosusega.
3. Õpetajaametit tuleb sisuliselt väärtustada. See hõlmab nii palga ja koormuse tasakaalu kui ka professionaalse toe pakkumist.
4. Taastada usaldus poliitikakujundajate ja õpetajate vahel. Vajalik on tegelik, mitte näiline kaasamine.
5. Tugevdada õpetajakarjääri atraktiivsust esimese karjäärivalikuna.
6. Lahendada hindamisega seotud pinged ja selgusetus. Oluline on ühtne arusaam hindamispõhimõtetest.
7. Avardada professionaalse arengu võimalusi.
8. Teadvustada muutusväsimust ja tagada õpetajatöö stabiilsus. 

TALISe uuringus osales 3339 III kooliastme õpetajat ja 192 koolijuhti 199 koolist.

TALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD poolt läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ning õpetajate töötingimuste kohta. TALIS 2024 raportiga saad põhjalikumalt tutvuda siin.

Allikas: https://novaator.err.ee/