EVEA: ametiühingute nõutav alampalga tõus suretaks paljud ettevõtted välja

Tööandjate keskliidu arvates võiks alampalk tõusta Eesti Panga prognoositud keskmise palgakasvu ehk 5,1 protsendi võrra, samas kui ametiühingute keskliit soovib selle kasvu 11,8 protsendi võrra ehk 991 euroni.

Kuna ametiühingud ja tööandjad ei suutnud möödunud sügisel omavahel kokkuleppele jõuda, jätkusid läbirääkimised riikliku lepitaja Meelis Virkebau juures, kes 6. jaanuariks kompromissettepaneku esitas.

Praegu ei soovi ei Virkebau ega kumbki keskliit ettepaneku sisu avalikustada ega seda kommenteerida, kuid oma seisukoha peavad mõlemad liidud riiklikule lepitajale esitama hiljemalt reedeks.

EVEA president ja juhatuse esimees Ille Nakurt-Murumaa rääkis ERR-ile, et sellises ulatuses, nagu ametiühingute keskliit soovib alampalka tõsta, pole seda kindlasti mõistlik teha.

Ta tõi välja, et alampalga saajaid on Eestis kaht liiki: väikeettevõtjad või mikroettevõtjad, kes tegelevad ettevõtlusega tihti sunnitult, sest nende kodukandis pole tööandjaid, kes neile tööd pakuks, ning samuti maapiirkondades või väikelinnades tegutsevate väikeettevõtete töötajad.

"Need on kindlad madala marginaaliga sektorid nagu turism, majutus, näpuotsaga tootmist. Seal maksavad tööandjad tõepoolest alampalka," rääkis Nakurt-Murumaa.

Seega on alampalk tema sõnul suuresti regionaalne teema, mis puudutab just mikro- ja väikeettevõtjaid. EVEA presidendi sõnul on nad tööandjate keskliiduga arutanud, et maksimaalselt saaks alampalk tõusta tarbijahinnaindeksi kasvu ulatuses.

"Eeldatavasti tuleb riikliku lepitaja poolt välja pakutav summa pisut kõrgem ja see tähendab väikeettevõtetele töökohtade koomaletõmbamist. Väga paljud mikroettevõtjad lõpetavad ettevõtluse ja kurbi näiteid on meediast juba läbi käinud," sõnas Nakurt-Murumaa.

Seega ei ole alampalga tõus tema kinnitusel hea uudis ka inimestele, kes seda saavad, vaid võib neile tähendada hoopis töökoha kaotust, sest igal aasta pärast alampalgatõusu kokkuleppe saavutamist teatavad päris paljud väikeettevõtted, et nad on sunnitud uksed sulgema. 

"Teine asi, et kui väikeettevõte üritab kuidagi ellu jääda, tõmbab oma tegevust koomale ja viib töötajad osakoormusele, siis summa summarum töötaja sissetulek ei kasva, ta teeb lihtsalt vähem tööd," sõnas EVEA juht.

Lisaks mõjutab alampalga tõus ka riiki ja kohalikke omavalitsusi, sest paljudes omavalitsustes on sellega seotud näiteks lasteaiatasud ja toimetulekutoetused ehk alampalga tõus toob kaasa ka eelarvekulude kasvu.

EVEA juht: ametiühingud võitlevad iseenda eksistentsi eest

Kõige enam mõjutab alampalga tõus Nakurt-Murumaa sõnul kaugemaid piirkondi, eriti saari, kus üksikud tööandjad üritavad ettevõtet pidada. Logistikakulud on saartel märksa suuremad, kuid ka muudes maapiirkondades, kus ettevõtlusele on peamiseks väljundiks majutus, turism ja toitlustus, tuleb hooajal teenitud rahaga kogu ülejäänud aasta ettevõtet elus hoida.

"Nemad kindlasti kaotavad alampalga tõusust ja üsna valusalt," tõdes Nakurt-Murumaa.

Kolm aastat tagasi sõlmitud hea tahte kokkuleppe järgi lubati alampalka järk- järgult tõsta, nii et see jõuaks 2027. aastaks 50 protsendini keskmisest palgast. 2024. aastal pikendati tähtaega aasta võrra, kuid nüüd soovis tööandjate keskliit ajapikendust aastani 2033.

Nakurt-Murumaa toonast kokkulepet kõrgelt ei hinda. "Ma ei taha kõlada väga kurjana, aga ütlen, et alampalga kokkuleppimisel olid inimesed, kes allkirjad kokkuleppele panid, tõenäoliselt täiesti eluvõõrad või ignorantsed," sõnas ta. "Ametiühingud selle kokkuleppe osapoolena ja ka praegu alampalga suure tõusu survestajana elavad täiesti omas maailmas."

EVEA president lisas, et ametiühingute mõju on Eestis väga tagasihoidlik ja üldiselt Eesti inimesed ametiühingutesse ei kuulu, välja arvatud osa avalikust sektorist nagu õpetajad või meedikud.

"See tähendab, et tegelikult see alampalgavõitlus ametiühingu liikmeid ei puuduta, vaid see on näiline võitlus iseenda eksistentsi nimel, et õigustada oma olemasolu," lausus Nakurt-Murumaa.

Miinimumpalk ehk riiklik töötasu alammäär on madalaim tasu, mida tööandja võib Eestis täistööajaga töötavale inimesele maksta. Selle suuruse lepivad igal aastal kokku tööandjate keskliit ja ametiühingute keskliit ning selle kinnitab määrusega valitsus.

2025. aastal oli alampalk 886 eurot ja neid, kes saavad praegu Eestis alampalka või sellele lähedast töötasu, on statistika järgi umbes 20 000. Kuniks selle aasta alampalga kokkulepet pole saavutatud, kehtib ka tänavu möödunud aasta alampalk.

Allikas: https://www.err.ee/