Kas me mõtleme üle? Tööandjate hirmud tervisemurede ees

16.01.2026

Kas oled kunagi jätnud tööle kandideerimata, sest sul on mõni tervisemure? Või oled tööandjana peljanud värvata inimest, kellel on vähenenud töövõime, sest kardad bürokraatiat ja lisakohustusi?

See hirm on inimlik, aga sageli asjatu. Eesti ühe suurima tööandja, Coop Eesti Keskühistu personalidirektor Kerstin Jaani ütleb otse välja: tihti ei olegi vaja midagi erilist teha – me lihtsalt mõtleme üle. Samas on statistika kurb: töötukassa meetmed, mis on loodud just selliste olukordade lahendamiseks, jäävad liiga sageli kasutamata, sest inimesed lihtsalt ei tea neist.

Kerstin Jaani Foto: Erlend Štaub

Vaatame Coopi kogemuse ja töötukassa võimaluste põhjal, miks tasub suu lahti teha ja abi küsida.

Miks me kardame rääkida?

Kerstin Jaani toob välja peamised takistused, miks tervisemurega inimesed ja tööandjad teineteist ei leia. “Töötajad ei räägi oma murest ja varjavad arsti soovitusi, sest kardavad tööst ilma jääda. Juhid aga ei julge küsida või pelgavad, et nende elu läheb erivajadusega töötajat palgates liiga keeruliseks,” ütleb Jaani.

Tulemuseks on nõiaring: lahti rääkimata olukorrad tekitavad meeskonnas pingeid ja inimene võib valedes tingimustes töötades oma tervist veelgi rohkem kahjustada.

Coopi kogemus: väikesed asjad loevad

Coop Eestis töötab ligi 6000 inimest ja ettevõte on pärjatud kaubandussektori parima tööandja tiitliga juba mitu aastat järjest. Nende jaoks ei ole erivajadusega inimeste värbamine heategevus, vaid reaalne vajadus – olukorras, kus töökäsi jääb turul järjest vähemaks, on oluline anda võimalus kõigile.

Mida nad siis teistmoodi teevad? Kerstin Jaani sõnul on võtmesõnaks kohandamine. See ei tähenda alati kalleid erilahendusi või suuri ümberkorraldusi. “Tihti ei olegi vaja midagi erilist teha – me lihtsalt mõtleme üle,” julgustab personalidirektor. “Sageli on paindlik ja toetav keskkond ning töötaja kuulamine juba täiesti piisav.”

Coopis on näiteks:

• kohandatud töökoormust ja tööaega (paindlik graafik);
• võimaldatud ATH-ga (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) töötajale vaiksem töökoht või kodukontor;
• nähtud praktikas, et näiteks proteesiga töötaja ei pruugigi vajada töökohal mingeid erikohandusi;
• pakutud vaimse tervise koolitusi ja tuge.

Kõige olulisem on aga avatud ja toetav töökultuur – kuulamine ja koostöö.

Kuidas töötukassa siin appi tuleb?

Just siin ongi koht, kus paljud ei tea, et riik ulatab abikäe. Kerstin Jaani soovitab julgelt kasutada töötukassa ja teiste tugiorganisatsioonide abi. Töötukassa pakub mitmeid teenuseid, mis võtavad tööandjalt ja töötajalt pinge maha, aga mida kasutatakse teenimatult vähe.

Siin on neli praktilist võimalust, kuidas töötukassa saab su tööelu lihtsamaks teha:

1. Tugiisik – sinu parem käsi sisseelamisel

Kui vajad tervisepiirangu tõttu tavapärasest rohkem juhendamist, ei pea tööandja muretsema, et tal pole selleks aega. Töötukassa abiga saab määrata tugiisiku. See võib olla sinu oma kolleeg, kes aitab sul tööellu sisse elada ja ülesandeid planeerida. Tugiisik ei tee tööd sinu eest ära, aga ta on olemas, et toetada.

2. Tööalased abivahendid – ekraanilugejast tõstukiteni

Kui sinu tervis ei võimalda tavaliste vahenditega tööd teha, annab töötukassa sulle vajaliku abivahendi. See võib olla midagi digitaalset (nagu ekraanilugemistarkvara või digitaalne luup) või füüsilist (spetsiaalsed tõste- ja teisaldamisvahendid). Sina saad teha tööd, mis sulle meeldib, ja tööandja saab väärtusliku spetsialisti.

3. Tööalane rehabilitatsioon – füsioterapeudist psühholoogini

See on “rätsepateenus”. Rehabilitatsioonimeeskond (kuhu kuuluvad nt sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, tegevusterapeut) tuleb appi ja hindab olukorda tervikuna.

• Kui oled töötu, aitavad nad leida sobiva valdkonna ja tõsta enesekindlust.
• Kui juba töötad, õpetavad nad ergonoomilisi töövõtteid (nt et selg ei valutaks) või nõustavad tööandjat, kuidas keskkonda paremaks muuta.

4. Kogemusnõustamine – räägi inimesega, kes päriselt mõistab

Mõnikord on kõige raskem just vaimne barjäär. Kogemusnõustamine viib su kokku inimesega, kellel on sarnane puue või tervisehäire. Ta teab, mida sa tunned, ja oskab oma kogemuse põhjal nõu anda, kuidas takistustega toime tulla.

Ära mõtle üle, vaid küsi nõu

“Tervisepiirang ei ole takistus, vaid võimalus koostööks,” rõhutab Jaani lõpetuseks. Tööandjatel soovitab ta koolitada juhte ja luua õhkkond, kus julgetakse rääkida. Töötajana on sinu vastutus olla avatud – kui tööandja ei tea su vajadusi, ei saa ta sind ka aidata.

Aasta algus on parim aeg uuteks algusteks. Kui tunned, et tervis takistab tööleminekut või praegusel kohal jätkamist, siis võta ühendust töötukassaga. Meil on olemas lahendused, mis on sageli lihtsamad ja kättesaadavamad, kui oskad arvata.

Tutvu Töötukassa pakutavate võimalustega SIIN.

Allikas: https://www.postimees.ee/