Eesti inimeste tervist räsib tuulikute asemel endiselt ahiküte ja põlevkivi

Eesti teadlased said valmis analüüsi, mis võtab kokku viimase enam kui kümmekonna aasta jooksul tehtud teadusuuringud eri energiatootmise viiside tervisemõjude kohta.

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veberi ja tema kolleegide uuringust selgub, et kõige suuremad terviseriskid kaasnevad põlevkivitööstuse ning ka tavapärase ahiküttega. "Isegi, kui põletatakse ainult puitu, tekivad õhku tervisele ohtlikud ühendid. Sageli lisandub sinna ka prügi põletamine, mille tagajärjel tekivad eriti ohtlikud ained, näiteks kantserogeensed dioksiinid," ütles ta "Terevisioonis".

Pliidi või ahju kütmine võib mõjutada hingamisteedega seotud haiguste esinemist, aga ka südame-veresoonkonnahaiguste ning isegi enneaegsete sündide riski.

Sarnased tervisemõjud on täheldatavad ka põlevkivitööstuse piirkondades, eeskätt Ida-Virumaal. Seal on inimeste oodatav eluiga lühem ning sagedamini esineb nii astmat kui ka südame-veresoonkonnahaigusi.

Tuuleenergia puhul on peamine probleem inimeste häiritus, mitte otsene tervisekahju. "Tuulikute müra on võrreldav loodusliku taustamüraga, näiteks vihma või tuule kohinaga. Uuringud ei ole näidanud olulisi terviseriske," sõnas Veber. Ka infraheli, mida tuulikud tekitavad, ei ole uuringute järgi tervisele ohtlik. Mõnes katses on täheldatud isegi positiivset mõju, näiteks vererõhu langust.

Tuumajaamade puhul on peamine küsimus seotud väikestes kogustes keskkonda eralduvate radionukliididega. Kuigi nende mõju on üldiselt väike, on mõnes uuringus täheldatud tuumajaamade läheduses suurenenud leukeemia- ja kilpnäärmevähi riski. Samas ei ole need tulemused lõplikud ning vajavad täiendavat uurimist.

Päikeseenergia tootmine on tavatingimustes ohutu, kuid risk võib tekkida paneelide purunemisel. "Paneelides leidub näiteks pliid ja kaadmiumi, mis võivad keskkonda sattuda. Seetõttu on oluline korrektne jäätmekäitlus," märkis Veber.

Gaasijaamad jäävad oma mõjult põlevkivi ja taastuvenergia vahele. Kuigi need ei ole heitevabad, on nende saaste märkimisväärselt väiksem kui põlevkivil, sest gaas põleb puhtamalt ning jaamades kasutatakse sageli ka puhastusseadmeid.

Uuring rõhutab, et energiatootmise mõju ei saa täielikult vältida. "Kõige olulisem on teha teadlikke valikuid, eelistada ohutumaid tehnoloogiaid ja arvestada nende paiknemist inimeste suhtes," ütles Veber.

Allikas: https://novaator.err.ee/