Tsahkna pehmendas väljaütlemisi palgadirektiivi kohta
17.04.2026
Kui neljapäeval ütles välisminister Margus Tsahkna, et Eesti 200 toetab võrdse palga direktiivi tagasilükkamist, sest tegemist olevat ideoloogilise ja käskude-keeldude direktiiviga, siis reedel tehtud selgituses ütles ta, et kriitika ei puudutanud direktiivi eesmärki vähendada palgalõhet, vaid ettevõtetele kaasnevat halduskoormust. Samas ei usu Eesti 200 juht Kristina Kallas, et ettevõtete halduskoormus märkimisväärselt kasvaks.
"See on tõesti üks väga konkreetseid kohti, kus me peame ütlema, et see, mis Brüsselist tuleb, see meile ei sobi. Tegu on ikkagi väga selgelt ideoloogilise ja ülereguleeriva käskude-keeldude direktiiviga, mis, ma olen kindel, ei pruugi absoluutselt viia sellele tulemusele, millest räägitakse, vaid võib-olla hoopis suretab välja ettevõtlust," lausus Tsahkna neljapäeva keskpäeval valitsuse pressikonverentsil.
Neljapäeva õhtul saatis Eesti 200 esimees Kristina Kallas pressiteate, kus asus märksa leebemale seisukohale ja ütles, et palkade läbipaistvuse direktiivis on olulised meetmed, mis siiski tuleb üle võtta.
"Eesti sooline palgalõhe on Euroopa Liidus suurimate seas ning see pole viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud. Sooline palgalõhe on näidik meie majanduse nõrkusest, mitte tugevusest," ütles Kallas.
Reede hommikul avaldas Tsahkna sostsiaalmeedias selgituse palgalõhe teemal, kus päev varem kõlanud jutt "ideoloogilisest" ja "käskude-keeldude" direktiivist asendus jutuga, et tema kriitika ei puudutanud palgadirektiivi eesmärki vähendada palgalõhet, vaid hoopis selle liigset ülereguleerimist ja bürokraatiat, mis koormaks ettevõtjaid.
"Ütlesin, et EL-i direktiiv on ideoloogiline vastasseis. Ei pidanud silmas palgalõhet meeste ja naiste vahel vaid ülereguleerimist, ebamõistlikku bürokraatiat ning soovi läbi käskude ja keeldude ühiskonda reguleerida."
Tsahkna lisas, et EL-i direktiivis on asju, mida võiksime üle võtta, kuid lähtudes, et me ei pane liigset haldiskoormust ettevõtjatele teemades, mis tegelikult palgalõhe probleemi lahendamisele kuidagi kaasa ei aita.
Samas oli ka selles küsimuses Tsahkna erakonnakaaslane Krsitina Kallas päev varem mõnevõrra teisel seisukohal.
"Täna on palju räägitud direktiivis pakutud meetmetest, mis võivad meie ettevõtetele tuua kaasa halduskoormuse tõusu. Tegelikult on suurt osa neist andmetest juba praegu võimalik lihtsa vaevaga meie infosüsteemidest esitada ja ettevõtetele lisaks kohustusi ei tekki. Meil on Eestis piisavalt andmeid palgalõhe kohta. Samuti on Eestil juba täidetud mitmed teised dokumendist tulenevad suunised, mis käivad monitooringuasutuste või kaebuste lahendamise kohta," osutas Kallas.
ERR kirjutas varem, et Eesti valitsus taotleb Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi jõustumise edasilükkamist kahe aasta võrra ning selle ümbertegemist.
Allikas: https://www.err.ee/