Võrdõigusvolinik: valitsuse sammud ei vähenda soolist palgalõhet

Eesti valitsus taotleb Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi jõustumise edasilükkamist kahe aasta võrra ning selle ümbertegemist.

Kolmapäeval toimunud ERR-i saates "Otse uudistemajast" rääkis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske, et direktiivi ülevõtmine tekitab ka teistes riikides probleeme ning tema teada ei ole ükski riik seda veel üle võtnud.

Samas märkis ta, et mõned riigid plaanivad minna miinimumnõuetest kaugemale. "Üks näide on Leedu. Teised on traditsioonilisemad riigid, kus selliseid küsimusi on juba pikaajaliselt lahendatud, nagu Soome ja Taani. Neil on juba tugevad süsteemid olemas, nii et nende jaoks tähendab see direktiiv vaid osade asjade ülevõtmist," sõnas ta.

Veske tõdes, et direktiivi ülevõtmine tekitaks asutustele ja ettevõtetele lisatööd, kuid tema sõnul on see vajalik nii ettevõtetele kui ka töötajatele.

Valitsus plaanib Eesti seadustesse üle võtta direktiivi sätted, mille järgi tööle kandideerija ei pea ütlema oma eelmise töökoha palka ja peab saama teada töö, millele ta kandideerib, palgavahemiku.

Veske sõnul on tegu kosmeetiliste muudatustega. "See, et soo tõttu ei tohi kedagi diskrimineerida ega vähem palka maksta, on meil soolise võrdõiguslikkuse seaduses juba pikalt kirjas olnud," ütles ta.

Valitsuse tehtu ei lahenda võrdõigusvoliniku hinnangul põhimuresid. 

"Oluline on, et tekiks kultuur, kus asutused peavad sellistest asjadest teada andma ja raporteerima soolise palgalõhe kohta. Ma arvan, et see on üleüldises mõttes vajalik laiema arusaamise tagamiseks, mis sooline palgalõhe on ja kui levinud see Eestis on. Eurostatilt saame küll väga üldise probleemikirjelduse, milline see tase on, kuid sealt ei saa teha järeldusi konkreetse asutuse sisese olukorra kohta," rääkis Veske.

Ta lisas, et täpsemat infot palgalõhe kohta saab tööandja vaadata statistikaameti palgapeeglirakendusest, kust on võimalik ametialade kaupa töötasusid näha.

Saatejuht Indrek Kiisler märkis, et palga arvestamine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) antud tabelite järgi ei ole nii lihtne, kui avalikkusele paista lastakse – tööandajad peavad hakkama hindama töö väärtust. Kiisler tõi näite, et personalijuht ja tootmisinsener võivad olla ettevõttes võrdse väärtusega. 

MKM on väljatöötanud tehisarul põhineva prototüübi, mis aitab ametijuhendite pinnalt hindamisi teha, märkis Veske.

Ta lisas, et probleemipüstitus, justkui peaks hakkama kõigile täiesti võrdset palka maksma, ei pea paika. "Peavad olema lihtsalt objektiivsed põhjendused, miks sa kellelegi rohkem maksad. Näiteks, kui sul on kahte eri tüüpi õigusnõunikke või juriste ja ühtesid on tööturul vähem, mistõttu nende hind on kõrgem, siis saadki sellega kõrgemat palka põhjendada," ütles Veske.

Allikas: https://www.err.ee/