Õiglase ülemineku seminaril keskenduti Ida-Virumaa elanike töötulevikule

28.05.2026

Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC) kahepäevane seminar “Õiglane üleminek Kesk- ja Ida-Euroopas, Eesti” toimus 27.–28. mail. Selle käigus külastas rahvusvaheline ametiühinguseltskond Jõhvi rajatavat filmilinnakut ja Ida-Viru Kutsehariduskeskust ning arutas Tallinnas, milline on ametiühingute roll õiglases üleminekus.

Jõhvi filmilinnak on üks silmapaistvamaid projekte, mida toetatakse õiglase ülemineku fondist. See kerkib Kotinuka külla, Tallinn-Narva maantee lähedusse. Filmilinnakusse on kavandatud stuudiote kompleks, inkubatsioonikeskus ja kogu vajalik taristu. Projekti maksumus on 16 miljonit eurot ning arendajate hinnangul peaks see andma hoogu kohalikule majandusele.

Ida-Viru Investeeringute Agentuuri juht Teet Kuusmik rääkis: “Filmilinnaku vastu tuntakse juba praegu suurt huvi. Läbirääkimised käivad mitme filmiprojekti üle, et suve lõpus avatavad kaks stuudiohoonet leiaksid kohe kasutust. Vajalik taristu on olemas ning lisaks on plaan rajada Jõhvi 70 toaga soodne hotell.”

Tõsi, hiiglaslikus tühjas ruumis oli veidi keeruline ette kujutada, kuidas seal tulevikus filme tehakse, kuid filmilinnak ise avaldas oma võimalustega osalejatele muljet. Väljas tehti veel hoone peeglina mõjuva seina taustal ühine foto, misjärel jätkus ringreis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse poole.

Kutsehariduskeskuses pakkusid koka eriala õpilased külalistele kahekäigulist lõunasööki, mis oli nii välimuselt kui ka maitselt muljetavaldav. Toidu kõrvale tutvustas noori juhendav õpetaja õppetöö köögipoolt ning edasi liiguti aulasse. Seal juhatas kooli direktor Hendrik Agur lühidalt külaskäigu sisse ja andis jutujärje üle arendusjuht Madis Somelarile. Küsimusi jagus nii Eesti haridussüsteemi kohta kui toodi võrdluseks näiteid Lätist. Pärast arutelu mindi ringkäigule. Õppeklassides nähtust jäid osalejatele enim meelde mäetööstuse simulaatorid ja noorte õppurite entusiasm autode remonditöökojas.

Rohepöörde väljakutse on Euroopa Liidu riikides sarnased

Neljapäeval, 28. mail jätkus seminar Tallinnas. Kõneldi rohepöörde väljakutsetest Euroopa Liidus ja tõdeti, et Eesti jaoks on üheks keskseks küsimuseks energiasüsteem. Põlevkivi annab küll teatud energiajulgeoleku, kuid on samal ajal suurimaks takistuseks süsinikdioksiidi heite vähendamisel. Eesti plaanib lõpetada põlevkivi kasutamise energiatootmises 2040. aastaks ning saavutada kliimaneutraalsuse 2050. aastaks.

Seminaripäeva avasid Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni organisatsioonisekretär Ludovic Voet ja Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask, kes rõhutas, et rohepööre on juba kohal ja põlevkivi kaevandamist tõmmatakse koomale. Tema sõnul ei ole senine õiglase ülemineku protsess olnud töötajate jaoks piisavalt selge, sest sulgemistähtaegu on mitmel korral muudetud, uusi töökohti tööstuses on lisandunud väga vähe. Inimestel puudub arusaam, milliseid oskusi tulevikus vaja läheb, et tagada endale elamisväärne sissetulek.

„Olen seisukohal, et luua tuleb hoopis ettevõtteid, mille töökohad sobivad kohalike inimeste oskuste ja ootustega. Siis on inimestel ka suurem valmisolek ümber õppida ja uusi oskusi omandada,” ütles Vask.

ETUC-i organisatsioonisekretär Ludovic Voet lausus: „Euroopa, sealhulgas Eesti, vajab õiglase ülemineku fondi kõrvale püsivat investeeringut, mis toetab nii kvaliteetsete töökohtade loomist, inimeste turvatunde püsimist kui keskkonnahoidu. Samas peab nende kasutamine olema selgelt seotud sotsiaalsete tingimuste parandamisega ja rohepöörde kavadega. “

Päeva keskmes oli Eestile pühendatud arutelu. Selles osalesid Ludovic Voet ETUCist, Sander Vaikma energeetikasektorist, Triin Tomingas Rahandusministeeriumist, Hardi Murula Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidust ja Halliki Kreinin Tallinna Ülikoolist. Arutelus jäi kõlama, et kohalike inimeste jaoks on õiglase ülemineku peamiseks küsimuseks uued töökohad, Ida-Virumaa areng ja maine ning ümberõppevõimalused. Kuigi samadele põhimõtetele tugineb ka õiglase ülemineku fondi raha eraldamine – leiti, et fondi vahenditest üksi ei piisa. Lähiaastatel on vaja ka märkimisväärset erasektori panuse kasvu.

Seetõttu muutub üha olulisemaks küsimus, kuidas viia kokku ettevõtjate ootused, tööturu vajadused ja töötajate oskused. Hinnanguliselt vajavad peagi umbes pooled põlevkivisektori töötajad ümberõpet, et liikuda edasi teistele tegevusaladele. Selles toetab neid Töötukassa, kes pakub põlevkivisektori töötajatele erinevaid tööturuteenuseid. Need meetmed peaksid aitama inimestel kohaneda olukorras, kus senine töökoht kaob või tööelu tuleb põhjalikult ümber mõtestada.

Kaduvate töökohtade asemele on vaja luua uued

Päeva teine pool oli pühendatud Syntexi raporti „Ametiühingute väljakutsed ja võimalused õiglase ülemineku kontekstis” tulemuste arutelule ning eri riikide tagasisidele. Ida-Virumaad mõjutab näiteks väga tugevalt põlevkivi kasutuselt kõrvaldamine, OECD andmetel töötab seal keskmiselt umbes 19,5% töötajatest saastavatel ametikohtadel. Kui midagi ette ei võeta, võib töökohtade kadu Ida-Virumaal kujuneda palju suuremaks kui OECD riikides keskmiselt, kus vastav näitaja on 11,7%.

Eesti puhul on töötaja vaates keskne küsimus see, kas kaduvate töökohtade asemele tekivad uued, kvaliteetsed ja hästi tasustatud töökohad. Arutelus rõhutati vajadust pikaajalise strateegia, suurema tööstusliku ambitsiooni, investeeringute ning töötajate ja ametiühingute sisulise kaasamise järele.

Kõlama jäi ka mõte, et ametiühingud ei peaks  tööandjate ja valitsuse plaanidega lihtsalt kaasa minema, vaid nad peaksid ise aktiivselt töötajate vaate otsustajateni viima.

Allikas: https://eakl.ee/