Keskmine palk tegi tugeva tõusu. Kui paljud meist üldse teenivad keskmist palka?

Statistikaameti teatel oli keskmine palk selle aasta esimeses kvartalis 2135 eurot, olles aastaga tõusnud 6,2 protsenti. Kuid paraku peavad paljud Eesti inimesed sellisest palganumbrist vaid unistama.

Kõigepealt erineb palk maakonniti väga palju. Kui Harjumaal oli keskmine palk tänavu I kvartalis 2405 eurot, siis Valgamaal 1564 eurot. Kui Tartumaa välja arvata, jäi kõigis teistes Eesti maakondades keskmine palk alla Eesti keskmise.

Keskmine brutopalk maakonniti 2026

«See, et maakondades on palgad väiksemad, ei tähenda automaatselt, et samal töökohal makstaks väiksemat palka erinevates Eesti kohtades. Küll aga on kõrgepalgalised töökohad koondunud Tallinnasse, selle lähiümbrusesse ja suurematesse linnadesse. Sellegipoolest tähendab see, et lisarahast suurenev nõudlus suurendab müüki eelkõige suhteliselt rikastes piirkondades ning maapiirkondades on mõju kohalikule äritegevusele märksa väiksem,» kommenteeris Luminori panga peaökonomist Lenno Uusküla.

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar lisas, et kuigi keskmise palga tõus tundub esmapilgul muljetavaldav, on see siiski erandlik, ja sel on omad põhjused.

«Palgatõusu kiirenemise juures mängisid suurt rolli erandlikud kuud: mullu neljanda kvartali kasvu vedas alla vaid 1,5-protsendiline palgakasv detsembris, tänavu esimese kvartali oma aga hoogustas jaanuari 6,6-protsendiline muutus. Sellise kasvu põhjuseks olid muudatused tulumaksusüsteemis 2025. ja 2026. aastal, mis motiveerisid tööandjaid palgamakseid ajas nihutama,» selgitas ta.

Hea uudis on samas see, et keskmise palga tõus ületab tänavu prognoositud hinnatõusu. Nii on Swedbank prognoosinud selleks aastaks 4-protsendilist inflatsiooni, millest energia ja transpordi kallinemine annab kolmandiku ja toit kallineb sel aastal umbes 5 protsendi võrra, moodustades veerandi tarbimiskorvi hinnatõusust.

Samas jälle oli mais aprilliga võrreldes väga järsk hinnatõus – 0,9 protsenti. «Nii suurt kuist hinnatõusu nagu maikuus nägime viimati eelmise aasta augustis, kui käibemaks oli tõusnud, ja kui arvestada sesoonseid faktoreid, siis eelmise aasta veebruaris,» lisas Lenno Uusküla.

Siiski näeb Swedbank, et Eesti inimeste sissetulekud kasvavad sel aastal hindadest enam. «Swedbanki klientide keskmine netopalk on viie kuu jooksul kerkinud eelmise aastaga võrreldes ligi 10 protsenti. Kaalutud keskmine netopalk tõuseb tänavu Swedbanki prognoosi järgi kümnendiku võrra ja keskmine netopension 6 protsenti. Nii palgasaajate kui pensionäride ostujõu kasv võimaldab rohkem kaupu ja teenuseid tarbida,» tõdes Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Keskmist palka teenib vaid kolmandik Eesti töötajatest

Kuid nüüd tuleb kõige halvem uudis. Kuigi uudis kõrgest keskmisest palgast on hea, selgub statistikaameti andmetest, et keskmist palka teenib meil vaid kolmandik töötajatest.

2026. aasta I kvartali seisuga oli Eestis 580 099 palgatöötajat ning igasse palgadetsiili jääb 10 protsenti töötajatest.

Selgituseks: kui jagada palgasaajad palga tõusvas järjekorras kümneks võrdseks grupiks, saame palgadetsiilid. Tulemuseks on üheksa punkti, mis eristavad kümmet palgasaajate gruppi.

Kõige kõrgemal olev üheksas palgadetsiil näitab palgasummat, millest rohkem teenib 10 protsenti palgasaajatest ja mis oli tänavu I kvartalis 3853 eurot. Kaheksas detsiil, mis eraldab 20 protsenti kõige kõrgema palgaga inimestest, oli samas kvartalis 2889 ning seitsmes detsiil 2387 eurot. Minnes veel ühe pulga võrra allapoole jõuame kuuenda detsiilini, mis on 2026 eurot ja mis jääb juba keskmisele palgale alla.

Seega saame järeldada, et keskmisest (2135 eurot) kõrgemat palka saab Eestis vaid üle kolmandiku palgasaajatest.