Puhkusteperiood paneb meeskonna koostöö ja usalduse proovile. Üks kolleeg ei pea ainsana rabama
12.06.2026
Kuidas puhkusele minekut targemalt planeerida nii, et ei töö ega vaba aeg kannataks ning septembris ei peaks tõdema, et kolistati jälle samu ämbreid, mis igal aastal?
Suur suvi ja aasta üks oodatuim aeg on ukse ees. Kui aga protsessid logisevad ja kokkulepped ei pea, meenutatakse seda perioodi septembris hoopis suure peavaluna. Selged reeglid ja põhjalik eeltöö peavad sündima tunduvalt varem kui puhkuse-eelse reede pärastlõunal. See eeldab panustamist nii juhilt kui ka tiimiliikmetelt.
Puhkajasse ja asendajasse tuleb suhtuda hoolivalt
Sujuv puhkuse planeerimine algab sellest, et tiim lepib detailideni kokku just nende tööiseloomuga sobivad praktikad: kes asendab, millal võib inimest tülitada ja kuidas tööasju üle anda. Seega tasub enne suve need kokkulepped ära teha või juba olemasolevad reeglid meelde tuletada. Kuigi praktikad võivad ettevõtetes erineda, siis üldine hea tava on hakata asendajale infot jagama mõni päev varem, mitte paar tundi enne tööpäeva lõppu. Samuti võiks vältida olukordi, kus puhkusele mineja jätab info asendajale avastada ilma, et nad oleksid saanud seda eelnevalt omavahel põrgatada.
Ükskõik kui hästi vajalike tööde ülevaade on korraldatud, tuleb ette hädaolukordi, mis vajavad töölt eemalolija poole pöördumist. Meie tiimis on tavaks, et teeme kõik endast oleneva, et puhkajat mitte tülitada, kuid mõistame, et elus juhtub asju ning seetõttu ei saa vajadust ühendust täielikult välistada. Siiski on meil ühine kokkulepe, et enne puhkusel viibivale kolleegile helistamist proovitakse alati iseseisvalt lahendus leida.
Paratamatult on kellegi töö asendamine kolleegidele lisakoormus, kuid alati ei pea kõiki tööülesandeid ühele inimesele andma. Oluline on hinnata kogu tiimi töömahtu ja vajadusel saab juht jagada vajaminevad töölõigud mitme inimese vahel. Ka siin ei tohiks ära unustada infovahetust. Paar päeva enne puhkaja tööle naasmist on mõistlik asendajatelt info kokku koguda, et tööle tulnud kolleegil oleks taas hea järg üle võtta.
Puhata ei saa kellegi teise eest. Kui chati-aknad alatasa vilguvad, on tõenäoliselt väga keeruline end täielikult välja lülitada. Olenevalt inimesest on harjumused ja praktikad muidugi erinevad. Osadele annabki meelerahu see, kui nad vabadel päevadel meile või vestlusi piiluvad, sest nii on pärast lihtsam tööle naasta. Samas püsib see rahutunne tavaliselt vaid esimese negatiivse või pakilise e-kirja ja sõnumini. Seetõttu on ka puhkaja enda kohustus läbi mõelda, kuidas hoida töö- ja eraelu tasakaalu ning kus piir tõmmata.
Üks koht, kus mikromanageerimine on lubatud
Kuid alati ei ole aja mahavõtmine psühholoogiliselt nii kerge samm. Seega julgen väita, et puhkuste planeerimine on üks juhi töö valdkondi, kus mikromanageerimine on kohustuslik. Inimeste heaolu väärtustav juht peab märkama, kui inimene hakkab väsima, sära silmis tuhmub või töökoormus üle pea kasvab. Ülipühendunud või kohusetundlik inimene võib sellises olukorras ise õige hetke maha magada.
Juht saab aidata leida asendaja, jaotada töökoormust ning inimest toetada – kuid seda teadlikult ja läbimõeldult. Levinud juhtimisviga on näiteks see, kui juht lausub töötajale möödaminnes: „Tee paus, võta aeg maha või tee vähem tööd.“ Kui inimene on väga pühendunud ja tal on kiire, ei oska ta sageli ise otsustada, kus ja millal pidurit tõmmata.
Hästi toimiv puhkuste planeerimine ei seisne vaid kalendrisse kuupäevade märkimises, vaid eelkõige usalduses ja koostöös. Kui inimesed üksteist igapäevatöös ei usalda, ei saa loota, et koostöö sujub siis, kui keegi on kontorist eemal. Kui tead, et võid kolleegidega iga kell luurele minna, kokkulepped ja tööprotsessid peavad, annab see kindlustunde ka puhates.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/