Andri Haran: tööandjad peavad võtma noorte tööstusse toomisel vastutuse

02.07.2026

Eesti tehnikaharidus areneb ja noorte huvi kasvab kiiresti, kuid seda peab toetama ka tööandjate pingutus – tuleb võtta ise vastutus, et motiveeritud ja õppinud noored seejärel ka ettevõtetes oma koha leiavad, muidu jäämegi Euroopas sissetulekute keskmikeks, kirjutab Andri Haran.

Targa tööstuse areng on ainus, mis saab tuua Eestile kogu riigi ja rahva tasemel järgmise elatustaseme tõusu. Tark töötlev tööstus loob ametikohale vastava hea palgaga töökohti üle Eesti ja erinevatel oskuste ning võimete tasemetel. Hästi arenev tark tööstus on parim sotsiaal- ja regionaalpoliitika.

Targa tööstuse edasiviimine sõltub aga paljudest osapooltest. Eesti tehnoloogiaharidus teeb edusamme: kutsehariduse sisu ja maine paraneb ning rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide koostöö ettevõtlusega on aina sisulisem. Aina parem on ka lastevanemate teadlikkus, et mistahes "pehme" eriala diplom ei taga veel mugavat töökohta. Tehnilistel erialadel pingutamine on aina enam au sees, mida näitab ka noorte aina suurem huvi.

Kuid see on ainult võrrandi üks pool. Tehnoloogiast huvituvad ja päris oskuste õppimisel pingutanud noored tuleb seejärel ka tööellu vastu võtta. Siin ongi järgmine pudelikael. Eesti tööstusettevõtetel on lõpuks aeg saada eurooplasteks – see tähendab, võtta ise vastutus oma järelkasvu eest.

Meil on praegu koole lõpetamas ja veel paar aastat ka õpinguid alustamas märkimisväärselt palju noori. Seega see, kuidas tööstusettevõtetes võetakse vastu praktikante või värvatakse koolilõpetajaid, on just praegu märksa tähtsam, kui võiks esmapilgul arvata.

Eesti tööstusel on aeg hakata järelkasvu eest ise vastutama

Eesti majandusarengus on läbi saanud nii konjunktuurse hangeldamise, kahtlase Vene transiidi kui ka oma tööjõu odavalt välismaalastele müümise etapp. Oleme üsna arenenud tööstusriigina võrdse osalisena maailmaturul, kus loeb usaldusväärsus ja kvaliteet. Käes on arengujärk, kust järgmisele tasemele tõusmiseks on tarvis strateegilisemat vaadet ning ise oma tuleviku eest täieliku vastutuse võtmist.

Tööjõu valdkonnas tähendab see, et oma tulevastesse kolleegidesse tuleb hakata varakult investeerima. Kuid paraku kohtab endiselt üsna sageli hoiakut, et tööle otsitakse üksnes kogenud spetsialiste. Kust peaksid noored neid kogemusi siis omandama?

Vabaneda tuleb mõtteviisist, et "keegi teine" andku õppivatele noortele praktikakohti või värsketele lõpetajatele esimesi töökogemusi. Ei ole kedagi teist, ise tulebki oma järelkasvule pikalt ette mõelda. Ning seda ei saa teha projektikorras ega juhuslikult. Praktikakohtade loomist ja hoidmist ning muid noortega seotud tegevusi tuleb käsitleda investeeringuna, mille jaoks on igal aastal ette nähtud oma eelarverida.

Samuti ei saa päriselt pikaajalisele edule suunatud ettevõte oodata, et asjalikud noored iseenesest ukse taha ilmuksid. Tuleb ise minna kutse- ja kõrgkoolide juurde ning leppida kokku jõukohased pikaajalised koostööviisid, et olla noortel juba õppimise ajal silma all.

Saksa eeskuju: noorte töölevõtt ja suur lisandväärtus saavad käia koos

Eeskuju tasub võtta pikkade traditsioonidega Saksa ja Šveitsi tööstusest. Süsteemid on tervikuna läbimõeldud ja seetõttu on võimalik maksta kõigile, ka lihtsama töö tegijatele, väärikat palka. Ettevõtteid arendades mõeldakse ette mitte kvartalites, vaid kümnendites.

Tüüpiline Saksa tööstusettevõte on tervikuna organiseeritud nii, et seal on sobiv roll kõigile, alates noorest töövarjust kuni hallipäise meistrini. Ka väga suure lisandväärtusega tootmisse on integreeritud nii praktikandid, nn õpipoisiõppe läbijad kui ka alles väheste kogemustega noored spetsialistid.

Kokkuvõttes tekitab selline suhtumine usaldusväärsust, mis julgustab töökaid ja andekaid inimesi end ettevõttega pikemaks siduma.

Euroopalik tehas on vaatamisväärsus – avagem uksed rahvale

Kuid see, et õppivad ja värskelt lõpetanud noored spetsialistid võetakse ettevõttes toetavalt vastu, on vaid pool rehkendust. Mõelda tuleb ka sellele, et lasteaia- ja algkoolilastes tehnoloogiahuvi üldse tärkaks. Ning et vanemad seejärel ka toetaksid lapse soovi minna näiteks kutsekooli Eesti majandusele väga vajalikku tehnilist eriala õppima.

Ka siin pole vaja jalgratast leiutada. Iga endast lugupidav suurem tehas Saksamaal on ühtlasi sisuliselt kogupere-külastuskeskus, kuhu saab minna hästi juhitud ja kõigi jaoks põnevaks tehtud ekskursioonile. Sellega on arvestatud juba tehaste rajamisel.

Mängus on eestlaste jõukus

Nagu toodud, sõltub just targa tööstuse arengust see, kas eestlased jäävad elatustasemelt n-ö klaaslae alla Euroopa keskmikeks või jõuavad siiski tippu. Nii tehnoloogiahariduse pakkumisega kui ka noorte hoiakutega on Eestis palju paremini, kui veel mõned aastad tagasi. Pudelikaelaks on muutunud tööandjate hoiakud.

Ärme lase praegusel (eesootavat arvestades) suurel noorte põlvkonnal targas tööstuses pettuda. Vaid anname neile eduelamuse, et nad tõstaksid Eesti omakorda paremale järjele.

Allikas: https://www.err.ee/