Teiste jõukusega võrdlemine võib panna inimesi elama üle oma võimete

04.07.2026

Sotsiaalmeedia on muutnud teiste inimeste elu ja jõukuse senisest nähtavamaks, kuid sellel on ka varjukülg. Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juhi Mari-Liis Jäägeri sõnul tekitab pidev võrdlemine paljudes tunde, et teistel läheb paremini, mis võib omakorda suurendada ärevust ning panna inimesi tegema oma tegelikele võimalustele mittevastavaid rahalisi otsuseid.

Jäägeri sõnul ei tasu oma majanduslikku olukorda hinnata selle põhjal, mida teised sotsiaalmeedias näitavad. Tema hinnangul jätab sotsiaalmeedia sageli mulje, et teistel läheb alati paremini.

"Kogu see sotsiaalmeedia pool on avanud just seda pilti, et tundub, et kõigil teistel läheb palju paremini. Nemad käivad kõik reisimas kogu aeg, tekib see tunne, et kuidagi minul on vähem või et teistel on väga lihtne ja minul on keeruline," rääkis ta "Vikerhommikus".

Samas rõhutas ta, et sotsiaalmeedias nähtav pilt ei pruugi tegelikkust peegeldada. "See, mida välja näidatakse, ei pruugi olla tõsi ehk siis elataksegi nii-öelda võlgu selleks, et näidata ja näida naabrist parem."

Jäägeri hinnangul ei ole teistega võrdlemine iseenesest halb. Kui see innustab õppima, arenema või paremini toime tulema, võib sellest olla kasu. Probleem tekib siis, kui võrdlemine tekitab kadedust või rahulolematust oma eluga ning inimesed hakkavad otsima süüdlasi, selle asemel et hinnata realistlikult oma eesmärke ja võimalusi.

"Kui ta on edasiviiv – tal on nii äge asi, ma tahan ka –, siis on väga hea. Aga tihti tuntakse kadedust ja hakatakse süüdistama, et riik maksab vähe toetust või kaaslane teenib vähe või teenin mina vähe," ütles ta.

Samas võib juhtuda ka vastupidine olukord, kus inimene pingutab üha rohkem, kuid jääb siiski rahulolematuks.

"Pingutatakse nii palju, et oma tööga kasvõi lõhki ennast, tervis on käest ära ja ei tule ikkagi seda tulemust, mida sa tahad, aga võib-olla polegi reaalsed need tulemused, kuhu sa jooksed."

Rahaline kindlustunne algab ülevaatest

Jäägeri sõnul ei määra inimese majanduslikku kindlust üksnes sissetulek. Sama oluline on see, kuidas oma raha kasutatakse. Tema sõnutsi ei tee inimest jõukaks mitte ainult suurem palk, vaid oskus kulutada vähem, kui teenitakse. Näiteks tema tähelepanekul teevad väiksema sissetulekuga inimesed mõnikord hoopis rohkem emotsioonioste.

"Tekib see tunne, et nüüd palgapäeval ma võin kõike seda lubada ja siis ostetakse mittemõistlikke asju," tõi ta välja.

Jääger rääkis, et ei ole olemas üht universaalset retsepti, mis sobiks kõigile, kuid esimene samm on hinnata ausalt oma praegust olukorda – millised on sissetulekud, kulud, kohustused ja harjumused.

"Korra teha selline inventuur. Kui see on tehtud, siis vaadata, kuhu see raha siis läheb või mis võlad mul näiteks on," lausus ta.

Kui igapäevased kulud on kontrolli all, soovitab ta esmalt koguda tagavarafondi ootamatute kulude katteks ning alles seejärel mõelda investeerimisele. Lisaks säästmisele tasub mõelda ka kindlustustele, mis aitavad ootamatute kulude korral vältida suuremaid rahalisi kaotusi.

Jäägeri ütles, et sageli arvatakse ekslikult, et väikese sissetuleku juures ei ole võimalik säästa. Tema hinnangul tasub kõrvale panna kasvõi väike summa.

"Alati, kui sul on mingi sissetulek, on võimalus midagigi, kasvõi kümme eurot, kõrvale panna."

Tema sõnutsi aitab regulaarne sissetulek kulusid paremini planeerida, samas kui ettevõtjad on harjunud ebastabiilsema rahavooga ning loovad seetõttu teadlikumalt rahalisi puhvreid.

Kõik inimesed ei saa aga oma olukorda parandada üksnes parema planeerimisega. Näiteks võib üksikvanemal nappida hoopis aega ja jõudu. Sellisel juhul soovitab Jääger otsida abi lähedastelt, kasvõi laste hoidmisel, et tekiks võimalus puhata või oma olukord rahulikult läbi mõelda. "Et sul tekiks üldse see võimalus kasvõi välja puhata, selgema peaga mõelda," märkis ta.

Samuti soovitab ta kaasata suuremaid lapsi pere rahaasjade aruteludesse, et nad mõistaksid paremini pere võimalusi ja õpiksid vastutust.

Investeerimine ei võrdu rahatarkusega

Viimastel aastatel on investeerimine muutunud rahatarkuse keskseks märksõnaks, kuid Jääger leiab, et neid kahte mõistet ei tohiks samastada. Ta leiab, et investeerimine on järgmine samm alles siis, kui igapäevane toimetulek ja rahaline puhver on olemas.

Väikeste summade puhul soovitab ta alustada hajutatud investeerimisfondidest ning kasutada ära pensionisammaste maksusoodustusi. Noorte jaoks peab ta kõige olulisemaks investeeringuks hoopis haridust ja kogemusi. Selleks soovitab ta kasutada näiteks õpilasvahetusi, Erasmus+ programme või vabatahtlikku tööd.

"Esimene asi on ikkagi, et investeeri oma teadmistesse," soovitas ta.

Rahaasjad mõjutavad ka vaimset heaolu

Jäägeri rõhutas, et raha ei saa käsitleda lahus inimese vaimsest ja füüsilisest tervisest. Lisaks hädaabifondile soovitab ta koguda raha ka puhkuse ja meelelahutuse jaoks. Tema sõnul võib selline eraldi rõõmufond aidata vältida olukorda, kus iga väljaminek tekitab süütunnet või tundub vastutustundetu. "Võtad sealt raha ja lähed südamerahuga kulutama," lausus ta.

Samuti nentis ta, et inimene ei saa lõputult ainult kokku hoida. Kui kogu tähelepanu läheb kulude kärpimisele, võib see hakata mõjutama nii vaimset heaolu kui ka motivatsiooni oma rahaasjadega teadlikult tegeleda. "Me väsime kõik sellest, nii nagu maratonijooksmisest."

Allikas: https://www.err.ee/