Uuring: üksildustunne ja vähesed sotsiaalsed kontaktid kärbivad tervena elatud aastaid

30.09.2026

Üksildus ja vähene suhtlemine võivad mõjutada nii vaimset kui ka füüsilist tervist, ilmneb värskest vaatlusuuringust, mis põhines enam kui 270 000 täiskasvanu andmetel. Tulemused toovad esile tugeva eripära meeste ja naiste ning vaimse ja füüsilise tervise vahel.

Üksildus ja sotsiaalne eraldatus pole päris sama. Üksildus on tunne, et lähedasi ja tähendusrikkaid suhteid ei ole piisavalt. Sotsiaalne eraldatus tähendab aga seda, et inimesel ongi vähe kokkupuuteid teiste inimestega. Ta võib näiteks elada üksi, kohtuda lähedastega harva ning mitte osaleda ühistes tegevustes. Inimene võib seega olla üksi, kuid mitte tunda üksildust, või vastupidi – tunda end üksildasena ka teiste inimeste keskel.

Ajakirjas Nature Communications avaldatud uuringus analüüsiti 277 489 Suurbritannia täiskasvanu andmeid. Osalejad olid uuringu alguses 40–69-aastased ning neil ei olnud diagnoositud teist tüüpi diabeeti, südame- või kopsuhaigust, neurodegeneratiivset haigust, vähki, depressiooni ega ärevushäiret. Nende tervist jälgiti umbes 13 aastat. Teadlased arvutasid, kui palju haigusteta elatud aastaid võis osalejatel alates 50. eluaastast ees olla.

Mis selgus?

Meestel, kes olid korraga nii üksildased kui ka sotsiaalselt eraldatud, oli depressiooni ja ärevushäireta elatud aega hinnanguliselt 5,8 aastat vähem kui neil, kellel kumbagi probleemi ei olnud. Naistel vähenes sama näitaja 3,7 aasta võrra.

Mõju füüsilisele tervisele oli väiksem, kuid siiski märgatav. Üksildastel ja väheste sotsiaalsete kontaktidega naistel oli suuremate füüsiliste haigusteta elatud aega 2,4 aastat vähem ning meestel 1,7 aastat vähem.

See ei tähenda, et nende inimeste eluiga oleks tingimata sama palju lühem. Uuringus hinnati aega, mille inimene elab ilma vaatluse all olnud haigusteta.

Elustiil mängib rolli

Uuringus selgus ka erakordselt huvitav asjaolu elustiili kohta. Tervislikud eluviisid, nagu regulaarne liikumine, tervislik toitumine, piisav uni ja mittesuitsetamine, suudavad oluliselt leevendada objektiivsest sotsiaalsest isolatsioonist tingitud tervisekahju. Tervislikku eluviisi järginud inimestel oli üldiselt rohkem tervena elatud aastaid. Samas ilmnes, et isegi parim elustiil ei suuda täielikult kaitsta emotsionaalse üksildustunde negatiivse mõju eest tervisele. See viitab, et heade eluviiside kõrval vajavad tähelepanu ka inimese sotsiaalsed suhted ja üksildustunne.

Edasistes uuringutes uurib töörühm erinevaid rahvastikurühmi ja kontrollib põhjuslikke seoseid kliiniliste katsete kaudu.

Tegemist oli vaatlusuuringuga, mistõttu ei saa selle põhjal öelda, et üksildus või vähesed sotsiaalsed kontaktid põhjustaksid otseselt haigusi. Uuring näitab nende tegurite vahelist seost.

Allikas: https://tervispluss.delfi.ee/