Madal palk lükkab edasi noorte lahkumise vanematekodust
07.10.2026
Ametiühingute Keskliit kutsub inimväärse töö päeva puhul pöörama tähelepanu Eesti noorte olukorrale tööturul. Noortel on keerulisem tööd leida ning nende esimene töökoht on sageli madalapalgaline, ajutine või osaajaga. Ühes olulises küsimuses on Eesti noortel aga võrreldes paljude teiste riikidega parem olukord, Eestis kehtib noortele sama miinimumpalk nagu kõigile teistele töötajatele.
Noorte tööhõive on langenud 15 aasta tagusele tasemele
Eesti noortel on tänavu olnud tööturul keeruline aeg. Aasta esimeses kvartalis töötas vaid ligi 29% 15–24-aastastest noortest. Nii madal oli noorte tööhõive Eestis viimati 2011. aastal. Ometi on uuringutest teada, et noorena kogetud töötus ja järjestikused ebakindlad töösuhted võivad mõjutada kogu inimese edasist tööelu. Suureneb hilisema töötuse risk ning jälg võib jääda ka inimese tulevasele palgale.
Tööturule sisenedes on noortel vähe kogemusi ning seetõttu on neil keeruline nii tööd leida kui oma töötingimusi läbi rääkida. Sageli alustavad noored teeninduses või mõnes teises madalapalgalises valdkonnas, kus töösuhe võib olla ebakindel ning töökoht sõltuda majanduse käekäigust.
Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask ütles, et inimese esimene töökogemus ei tohiks talle õpetada, et noore inimese töö on väheväärtuslik.
“Õnneks kehtib Eestis üks väga oluline põhimõte: miinimumpalk on ühesuurune nii 18-, 28- kui ka 58-aastasele töötajale. Selle põhimõtte eest on ametiühingud kindlalt seisnud,” selgitas Vask.
Miinimumpalk ei taga Eesti noortele veel piisavat sissetulekut
Samas ei tähenda miinimumpalga maksmine veel seda, et Eesti noorel oleks piisav sissetulek iseseisvaks eluks. Riiklik töötasu alammäär ehk miinimumpalk on Eestis Euroopa võrdluses jätkuvalt keskmisel tasemel ning ostujõu poolest tagumiste seas. Just noored alustavad aga sageli ametites, kus töötasu on miinimumpalga suurune või selle lähedane.
„Esimene palk peab võimaldama noorel iseseisvuda ja hakata oma elu elama. Kui täiskohaga töötav noor ei suuda oma palgast tasuda eluaseme, toidu ja transpordi eest ning sõltub jätkuvalt vanemate rahakotist, pole meil põhjust rääkida inimväärselt tasustatud tööst. Seetõttu peab miinimumpalk tõusma ja jõudma võimalikult kiiresti 50 protsendini keskmisest palgast,“ rõhutas Vask.
Ametiühingute Keskliidu hinnangul ei saa Eesti eesmärk olla võimalikult paljude noorte võimalikult kiiresti tööle suunamine. Sama oluline on see, millist tööd ja mis tingimustel nad tegema hakkavad. Noore esimese töökogemuse juurde peab kuuluma korrektselt vormistatud tööleping, õiglane töötasu ning vajadusel võimalus ühendada töötamine õppimisega. Ning see on miinimumpakett.
Inimväärse töö päeval tuletab Ametiühingute Keskliit meelde, et kvaliteetne töökoht ja õiglane töötasu, sealhulgas piisav miinimumpalk, ei alga teatud vanusest ega ole kellegi privileeg. Vähemalt riiklikku töötasu alammäära on kohustatud maksma kõik tööandjad ning noortele kehtivad samad õigused nagu kõigile teistele.
Allikas: https://eakl.ee/