Pension võrdluses tipp-poliitikute palkadega: 14 aastaga kasvanud eurod näitavad hoopis teist Eesti lugu

14.10.2026

• Keskmine vanaduspension on 14 aastaga tõusnud 313 eurolt 860 euroni kuus.
• Sama ajaga on peaministri palk kasvanud 5200 eurolt 9256 euroni, vahe pensioniga on mitu korda.
• 2027. aastal tõuseb pension prognoosi järgi 904 euroni ja üksikpensionärid saavad lisatoetust.

Kuigi protsentuaalselt on keskmine vanaduspension kasvanud märksa kiiremini kui tipp-poliitikute ametipalk, lisandus 14 aastaga keskmisele pensionile 547 eurot kuus, peaministri ametipalgale aga 5056 eurot – ehk eurodes mõõdetuna kasvas peaministri sissetulek rohkem kui seitse korda.

Pension 14 aastaga kasvanud 175 protsenti.

Samal ajal

• presidendi palk kasvanud 97% ;
• Riigikogu liikmete palk 97% ;
• peaministri palk 78% ;
• ministri palk 78% .

Nii palju protsentidest, aga kui vaadata 14 aasta jooksul lisandunud eurosid kuus, siis:

• pensionär: +547 €
• Riigikogu liige: +3276 €
• minister: +3448 €
• peaminister: +4056 €
• president: +5040 €

Seega on presidendi ametipalk kuus kümme korda rohkem eurodes kui keskmine vanaduspension.

Riigikogu liikme puhul on vahe umbes 6kordne, ministril 6,3kordne ja peaministril 7,4kordne.

Pensionär sai kuus juurde 547 eurot. Peaminister 4056 eurot. Mõlemad on saanud palgatõusu, aga rahakotti jõudnud eurode hulk räägib üsna erinevat lugu.

Muidugi ei saa neid kahte sissetulekut üks-ühele võrrelda. Peaminister kannab suurt vastutust, tema ametipalk on seotud kõrgete riigiteenijate palgasüsteemiga ning pension on hoopis teistsugune sissetulek. Aga just seepärast ongi huvitav vaadata, kui palju on nende sissetulekud eurodes selle ajaga kasvanud.

Miks see võrdlus ikkagi korda läheb?

Sest pensionäri igapäevased kulud ei ole samal ajal paigale jäänud. Toit on kallinenud, eluasemekulud on kasvanud, teenused maksavad rohkem ja tervisega seotud väljaminekud võivad vanemas eas moodustada arvestatava osa sissetulekust.

Seega võib 860eurone pension tunduda paberil väga palju suurem kui kunagine 300 eurot, kuid pensionär ei ela paberil. Ta käib poes, apteegis ja maksab kommunaalarveid.

Kas pensionitõus on olnud piisav selleks, et pensionär tunneks end praegu sama kindlalt kui 2012. aastal – või on suurem number lihtsalt suuremate arvete järel jooksnud?

Üht vastust kõigile pensionäridele ei ole. Oma korteriga ja väikeste ravikuludega inimene elab hoopis teistsuguses rahalises maailmas kui see, kes maksab üüri, suuri kommunaalarveid ja ostab iga kuu mitut retseptiravimit.

See ongi numbrite võim: protsent võib näidata üht, rahakott teist.

Kui palju tõuseb pension järgmisel kevadel?

Keskmine vanaduspension 2026. aastal on 860,23 eurot.

2027. aastal kasvab pension prognoosi kohaselt 43,77 eurot 904 euroni kuus.

Kasv protsentides 5,1%.

Valitsuse prognoosi järgi tõuseb 44aastase pensionistaažiga inimese keskmine brutopension 2027. aastal 904 euroni. Lisaks kavandatakse üksi elavatele pensionäridele ühekordset 200eurost toetust, kui nende netopension jääb alla 1039 euro.

2027. aasta riigieelarve eelnõu järgi Eestis pensionid tõusevad, kuid kõrgete riigiametnike palgatõusu puhul tuleb eristada riigieelarves kavandatud kulusid ja seaduse alusel automaatselt muutuvat ametipalka.

2027. aasta kõrgete riigiametnike täpset palgatõusu ei saa praegu veel eurodes välja arvutada, sest vajalikku indeksi väärtust pole avaldatud. Riigieelarve eelnõus välja toodud pensionitõusule ei ole samaväärselt määratud ühtset protsenti kõigi nende ametnike palkade tõusuks.

Valitsus kiitis järgmise aasta eelarve heaks 28. septembril 2026 ning esitas selle Riigikogule menetlemiseks. Eelnõu ei ole veel lõplikult vastu võetud.

Allikas: https://60pluss.postimees.ee/