Tööinspektsioon - Pildil kirjeldatu pole pärit düstoopilisest filmist, vaid reaalsest töökeskkonnast Eestis....
08.01.2026
Pildil kirjeldatu pole pärit düstoopilisest filmist, vaid reaalsest töökeskkonnast Eestis.
Biomeetrilised andmed töökohal - kus jookseb piir?
Mõtle korraks: sinu sõrmejälg, näotuvastus, liikumiste ja kellaaegade jälgimine, kaamerad… Kas see kõik on päriselt vajalik või on piir ammu ületatud?
Biomeetrilised andmed (nt sõrmejälg ja näokujutis) kuuluvad eriliigiliste isikuandmete hulka. Neid tohib töödelda äärmiselt piiratud juhtudel.
Tööandjal ei ole automaatset õigust:
Nõuda sõrmejälge tööle tuleku/lahkumise registreerimiseks
Kasutada näotuvastust tööaja kontrolliks
Koguda biomeetrilisi andmeid lihtsalt „mugavuse” või „turvalisuse” ettekäändel
Selline andmete töötlemine saab toimuda ainult töötaja vabatahtliku nõusoleku alusel ja töösuhtes on see väga küsitav. Nimelt pole töötaja ja tööandja võrses positsioonis: sageli kardab töötaja (põhjusega) keeldumise tagajärgede pärast.
Sellisel juhul ei ole aga nõusolek vabatahtlik.
Kuidas peaks see aga korrektselt välja nägema?
Kui tööandja tahab kasutada biomeetriat, siis:
peab olema päriselt alternatiiv (nt kiipkaart)
töötajat tuleb teavitada, kuidas süsteem töötab
andmeid tohib töödelda minimaalselt ja proportsionaalselt
tuleb alati enne kaaluda vähem riivavaid meetmeid
Kui tunned, et sinu õigusi rikutakse, siis:
teavita tööandjat ja palu rikkumine lõpetada
küsi selgitusi ja õiguslikku alust
vajadusel pöördu Andmekaitse Inspektsiooni poole sekkumistaotlusega
Sinu õigus privaatsusele ei lõppe tööle jõudmisega.