Tööandja reaktsioon naistöötaja lahkumisele: „Nüüd ma saan lõpuks sinu asemel mehe tööle võtta!“

foto22.04.2026

Tööinspektsioon jagab kogemust, kuidas lapsehoolduspuhkuse ajal tehtud lahkumisotsus tõi esile nii juhi eelarvamused kui ka tõsiasja, et üks töötaja oli aastaid teinud kahe inimese tööd.

Töötaja, kes oli jäänud lapsehoolduspuhkusele oma kolmanda lapsega, otsustas umbes kaks kuud pärast lapse sündi tööandjaga lepingu lõpetada. Tema sõnul ei planeerinud ta sellesse asutusse ja ametisse enam tagasi pöörduda ning soovis sellest juhile varakult teada anda.

Juhi ootamatu reaktsioon

Kohtumisel väljendas meesülemus naise lahkumisotsuse üle kergendust. Juht tunnistas, et oli kartnud töötaja soovi naasta tööle juba paarikuuse imiku kõrvalt. Pärast kinnitust, et naine tõesti lahkub, lisas juht: „No väga hea, nüüd ma saan lõpuks ometi sinu asemele siia mingi normaalse mehe tööle võtta!“

Seejuures oli naine töötanud samal ametikohal kaks aastat, ilma et tal oleks olnud ametlikku ametijuhendit. See koostati alles vahetult enne tema sünnituspuhkusele minekut juhi palvel, et uue asendaja leidmine oleks lihtsam.

Uue töötaja leidmine ebaõnnestus

Töötaja pani kirja kõik oma tegelikud tööülesanded, mida ta oli seni täitnud. Hiljem selgus aga, et uue inimese värbamine ei kulgenud ootuspäraselt.

Kuigi konkursil oli mitukümmend huvilist, tekkis takistus vestlusvoorus. Kui kandidaatidele tutvustati naise koostatud ametijuhendit ja sellele vastavat palganumbrit, loobusid kõik soovijad. Kandidaatide tagasiside oli ühene: kirjeldatud ülesannete maht vastas vähemalt kahe inimese töökoormusele ning pakutava palga eest ei olnud keegi valmis sellistel tingimustel lepingut sõlmima.

Olukord ilmestas, et organisatsioonis oli pikaajaliselt eiratud töömahu ja tasustamise tasakaalu, mis tuli ilmsiks alles uue töötaja otsimise käigus.

Võrdne kohtlemine

Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

Võrdse kohtlemise seaduse eesmärk on:

  • keelata inimeste diskrimineerimine rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude ja seksuaalse sättumuse tõttu;

  • kehtestada võrdse kohtlemise põhimõtte edendamiskohustus (st püüdlust, et organisatsiooni isikuline koosseis peegeldab ühiskonna mitmekesisust);

  • tagada diskrimineeritutele õiguskaitse.

Et tagada naiste ja meeste võrdset tasustamist, on hea kasutada tööde hindamiseks sooneutraalset analüüsimeetodit.

Näiteks võib arvutada konkreetsel ametikohal tehtava töö väärtuse välja järgmiselt: ametikoha töö koguväärtusest 20-35% moodustab nõutav kvalifikatsioon (nt akadeemiline või kutseharidus, mida tõendab diplom; varasem töökogemus; mitteformaalne koolitus; vabatahtlik töö; tööalased teadmised; vilumus; suhtlusoskused jms), 19% töö tegemiseks tehtav jõupingutus (füüsiline, vaimne, emotsionaalne), 25-40% vastutuse suurus (nt kas töötajal on alluvaid või suur vastutus seoses materiaalse varaga vms) ning 5-15% tingimused, milles tehakse tööd (nt müra, pingelised tähtajad, külmad ruumid, palju suhtlemist ja inimkontakte jms).

Allikas: https://arileht.delfi.ee/