Vastab Anneli Lepik, Tööinspektsiooni nõustamisjurist:
Katseaja eesmärgiks on anda pooltele võimalus hinnata töötaja sobivust konkreetsele töökohale, täpsemalt kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed, ja isikuomadused vastavad tasemele, mis on töö tegemiseks nõutavad. Tööandja hindab katseaja kestel töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks ning ka töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisoleku konkreetsel töökohal töötada. Katseaeg annab pooltele võimaluse jõuda selgusele, kas sõlmitud töösuhe vastab nende tahtele.
Katseaeg kestab maksimaalselt neli kuud alates töötaja faktilisest tööle asumise päevast. Tööandjal tuleb töötajat alati teavitada katseaja kestusest. Samas tuleb silmas pidada, et kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest.
Näiteks ei tohi kahekuulise töölepingu korral katseaeg kesta enam kui ühe kuu. Seega ka tähtajaliste lepingute puhul ei saa katseaeg hõlmata kogu lepingu kestust, vaid peab piirduma poolega lepingu kogukestusest. Katseaja eesmärgiga ei ole kooskõlas olukord, kus katseaega kohaldatakse kogu lepingu tähtaja jooksul. Lühiajaliste lepingute, sh ka alaealiste töötajate puhul, peavad pooled töösuhte sobivuses seisukoha võtma lühema aja jooksul.
04.05.2026