Mis vahe on tööõnnetuse raportil ja aktil?

Kas mingi õnnetus on tööõnnetus, ei sõltu sellest, kes on õnnetuse toimumises süüdi. Oluline on, mida tehes õnnetus toimus. Kui õnnetus toimus tööandja antud tööülesannet täites, on tegemist tööõnnetusega.

 

Sõltuvalt sellest, kas töö juures toimunud õnnetus on tööõnnetus või mitte, peab tööandja koostama kas tööõnnetuse raporti või akti. Raport koostatakse kui tegemist on tööõnnetusega, akt siis kui juhtunu ei olnud tööõnnetus. Ükskõik kumma dokumendi tööandja koostab, tuleb see esitada ka õnnetuses viga saanud töötajale. Tööõnnetuses kannatanu saab dokumendiga tutvuda ka Tööinspektsiooni andmekogus. Selleks tuleb sisse logida eraisiku kontole aadressil iseteenindus.ti.ee, kasutades ID-kaarti, mobiil-ID või Smart-ID.

 

Kui kannatanu ei ole nõus tööandja koostatud aktiga, mille kohaselt temaga toimunud õnnetus ei ole tööõnnetus, on õige esmalt pöörduda tööandja poole kirjalikult. Kirjas tuleb selgitada, millega aktis kirjeldatust töötaja nõus ei ole ning põhjendused, miks ta nii arvab.

 

Ettevõttes, kus on valitud töökeskkonnavolinik, kes on töötajate esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes, on asjakohane teemat eelnevalt temaga arutada, sest volinik peab olema osalenud hääleõigusega tööõnnetuse uurimises.

 

Kui tööandja töötajaga ei nõustu või kirjale ei vasta ja kannatanu on kindel, et tegemist oli tööõnnetusega, on töötajal võimalus pöörduda Tööinspektsiooni. Selleks saatke digitaalselt allkirjastatud avaldus juhtumi uurimiseks Tööinspektsioonile (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.). Kirjas tuleb märkida, kus, millal ja millise tööandja juures töötades õnnetus juhtus ning kirjeldada põhjalikult juhtumi asjaolusid.