“Töösaade”: õppivale töötajale asendaja leidmine on tööandja mure
15.09.2026
KUKU raadio “Töösaates” arutasid 15.septembril töötamise kõrvalt õppimise üle Ivika Aman Ametiühingute Keskliidust, Kaire Saarep Tööinspektsioonist ja Liina Võsaste Töötukassast. Saadet juhtis Ingela Virkus.
Töötamise kõrvalt õppimine võib tähendada nii õhtuseid loenguid, nädalavahetustel eksamiteks valmistumist kui ka pidevat ajapuudust. Ometi tuleb üha enamatel inimestel elu jooksul omandada mitu ametit. Kes selle eest vastutab – kas töötaja, tööandja või riik?
Uue ameti õppimine võib muutuda paratamatuseks
Kiiresti muutuval tööturul pole elukestev õpe enam lihtsalt tore võimalus ennast täiendada, vaid üha sagedamini tuleb töötajatel õppida selleks, et töökoht säiliks või oleks võimalik leida uus amet.
Paljude inimeste õppimissoov jääb siiski teostamata. Takistuseks saavad ajapuudus, koolituste hind, sobivate võimaluste vähesus ja tööandja napp toetus.
Saates tutvustatud Eurostati andmetel õpib töö kõrvalt ühel või teisel viisil ligikaudu pool Eesti töötajatest ehk umbes 300 000 inimest. Nende seas on nii töökohal oskusi täiendavad inimesed, lühikoolitustel osalejad kui ka tasemeõppes õppijad.
Õppimisvõimalused ei ole aga kõigile võrdselt kättesaadavad. Kõrgharidusega inimesed täiendavad end sagedamini. Põhi- ja üldkeskharidusega töötajad vajavad aga rohkem nõustamist, rahalist tuge ja julgustust.
„Töösaates“ toodi esile, et ligi 40 protsendil töötuna registreeritud inimestest puudub erialane haridus. See võib muuta uue töö leidmise neile palju keerulisemaks.
Töötajal on seadusest tulenev õigus õppepuhkusele
Õppiva töötaja toetamine võib tööandjale esialgu tähendada lisakulu ja vajadust töö ümber korraldada. Seejuures ei pea õpitav amet või oskus olema seotud töötaja praeguse töökohaga. Pikemas vaates võib aga ettevõte saada targema ja lojaalsema töötaja, kelle tööind on varasemast suurem.
Teada tasub ka, et tasemeõppes õppival töötajal on õigus saada kalendriaastas kuni 30 päeva õppepuhkust. Sellest 20 päeva on tasustatud ja kümme päeva tasustamata. Ja töötaja ei pea endale õppepuhkuse ajaks ise asendajat otsima, sest töö ümberkorraldamine on ülemuse ülesanne.
Kollektiivlepingus saab õppimise tingimused samuti kokku leppida. Nii kehtib õppetugi kõigile ettevõtte töötajatele, mitte ainult neile, kelle juht otsustab isiklikult koolitusele saata. See muudab õppimise tingimused töökohal läbipaistvamaks ja kõigile töötajatele võrdsemalt kättesaadavaks.
Uue diplomiga ei kaasne automaatset palgatõusu
Kõrgem kvalifikatsioon võib avada ukse parema ametikoha ja suurema palga juurde, kuid töötasu ei tõuse automaatselt. Töötasu muutmine tasub tööandjaga läbi rääkida juba enne õpingute alustamist. Suurem palgahüpe kaasneb sageli hoopis töökoha vahetamisega.
Koondamiste korral tuleks ümberõppega alustada võimalikult vara – juba enne senise töökoha kadumist. Nii saab inimene liikuda otse uuele ametikohale, ilma et peaks vahepeal töötuks jääma.
Nii Töötukassas töötuna registreerunutele kui töötavatele inimestele pakub kassa karjäärinõustamist, koolitusi ja tasemeõppes osalemiseks toetust. Lisaks on olemas tööandjate koolitus ja muud toetused. Neid võimalusi teatakse aga endiselt liiga vähe.
Saate põhijärelduseks oli, et töötaja peab võtma vastutuse oma arengu eest, tööandja peab võimaldama õppimist ning riik tagama täiskasvanutele kättesaadava karjäärinõustamise ja vajalikud toetused.
Allikas: https://eakl.ee/