Rängas tööõnnetuses napilt ellujäänu: olen kolleegidele hoiatav näide

19-aastaselt asus Robert Reisman tööle tootmisoperaatori abilisena Baltikumi suurimas saeveskis. Ta asendas liini ääres üht operaatorit ning nägi, et üks laud liinil oli viltu.

"Selle asemel, et liin seisata, pugesin ma turvapiirde alt läbi, et laud käega sirgeks lükata. Liini otsas oli aga üks pöörlev metallist laba, mis võttis püksisäärest kinni ja keris mu sinna vahele. Valu oli tohutu. Kogemata lükkasin puusaga ühe anduri paigast ära, liin jäi seisma ja see päästis mu elu. Metallist laba oli mu kõhu täiesti lõhki lõiganud," meenutas Reisman "Ringvaates" hirmsat hetke.

Ettevõte, kus Reisman toona töötas, oli väga kõrgetasemeliselt juhitud. "Mind oli nõuetekohaselt instrueeritud, aga olin noor ja uljas ning arvasin, et minuga ei juhtu õnnetused," ütles Reisman. "Pikka aega kasutati mind hoiatava näitena uutele töötajatele."

Tööinspektsioonis registreeritud surmaga lõppenud tööõnnetuste osakaal on paaril viimasel aastal kasvanud. 2024. aastal kaotas tööl oma elu 14 inimest.

"Kaks naisterahvast ja 12 meesterahvast. Oli redeliga kukkumist, kaks elektriõnnetust, kaks plahvatust," ütles Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep. "Kõige rohkem juhtub õnnetusi sõrmede ja kätega, mis ära lõigatakse."

Alati ei ole tööandja süüdi, sest turvapiirded võtavad ära ju ka töötajad. "Töötajad ise ei kanna kiivreid või siis rakmeid," tõi Saarep välja.

Tööinspektor-uurija Ants Jaurami sõnul on kõige ohtlikumad metalli- ja puidutööstus ning ehitus. "Eksitakse kõige lihtsamate reeglite vastu. Puuduvad piirded, tõstetropid ei vasta nõuetele, ei kanta kiivrit."

2025. aasta alguses avalikustas Tööinspektsioon üle 2300 ettevõtte nimed, kes on sel aastal nende tähelepanu all. Nimekirja avalikustamine annab tööandjatele võimaluse juba ennetavalt oma töökoha ohutus üle vaadata.

Kuna inspektorite ressurss on väga piiratud, loodab Saarep, et nad jõuaksid ainult nendesse ettevõtetesse, kus neid tõesti näha ei taheta, sest seal on tööohutuse mõttes asjad korrast ära.

Saarepi sõnul saavad nad umbes 800 vihjet aastas. "Vihjed ei ole pealekaebamine, see on tähtis osa ennetamisest, et meil ei juhtuks õnnetusi," täpsustas Jauram. 

"See on kahepoolne protsess, ettevõtjad peavad ise läbi mõtlema oma ettevõttes toimuvad protsessid ja ka kultuuri ning töötajad peavad olema nõudlikud, juhtima tähelepanu ohtudele, sest mitte ükski töökeskkonnavolinik ega ohutusspetsialist ei suuda hinnata nii hästi neid riske kui töötajad ise," ütles Reisman.

Allikas: https://eeter.err.ee/