Kipud unustama ja teed lohakusvigu? Psühholoogi soovitused, kuidas vältida ülekoormust ja leevendada pisipausidega stressi

Tänapäeval soovitavad psühholoogid ja vaimse tervise spetsialistid järjest enam teha mikropause. Kui pikk puhkus ega soojamaareis pole võimalikud ja vaba päevgi tundub talumatus kauguses, tasub kasu lõigata päeva vältel tehtavatest lühikestest pausidest. Mikropausi all mõeldakse umbes 10minutilist ajavahemikku, mille jooksul tekib taastumishetk. Inimene saab rahuneda ega pea mõtlema uute eesootavate ülesannete peale. Sel ajal võib teha hingamisharjutust, minna lühikesele jalutuskäigule õue, panna oma mõtted paberile. Võimalusi on musttuhat.

Mikropausidest on kasu mitmel moel. Lühikesed hingamishetked aitavad stressi maandada, pakkudes kehale lõõgastust ja ajule puhkust. Mikropausi abil saab organism sõnumi: „Praegu ohtu pole. Kiiret pole. Oled turvalises kohas.“ Selline kinnitus on vajalik ülesande või olukorra lõpetamisel, enne kui uue ülesande juurde tormata. Kindlasti on soovitatav võtta hingamishetki spetsialistidel, kes töötavad inimestega, et enne uuele juhtumile ümberlülitumist ette võtta väike rahunemine.

Väheoluline pole ka kognitiivne taastumine mikropauside ajal. Kui aju on pidevalt aktiivne eri ülesannetega, tekib ülekoormus just kognitiivsel tasandil: inimene kipub unustama, teeb lohakusvigu, ei suuda keskenduda. Selline puudujääk aga mõjutab otseselt õppimisvõimet, otsuste tegemist ja loovust. Niisiis pole mikropausid kasulikud abilised pelgalt stressitaseme haldamisel, vaid pakuvad pikaajaliselt palju kvaliteetsemat mõtte- ja mälutegevust. Miks mitte siis sellise väikese võttega oma heaolu toetada palju mõjusamal moel?