- Töösõltuvus on uuringute järgi kuni viiendikul töötajatel.
- OECD maades on ligi kolmandikul töötajatel tugev töökoormusest tingitud stress.
- Töösõltuvus seostub kõrgema depressiooni-, ärevus- ja unehäirete riskiga.
Eksperdid hoiatavad: töösõltuvus algab varem, kui enamik teadvustab
15.11.2025
Uuringud näitavad, et suur koormus ja kontrollimatud töömõtted võivad märkamatult kujuneda töösõltuvuseks. Eksperdid hoiatavad, et just mõtete laad, unekvaliteet ja taastumisvõime eristavad tervislikku pühendumust riskikäitumisest.
Pimedal ajal, kodukontoris ja vähese vaba aja olukorras räägitakse üha enam sellest, et töö ja puhkuse piirid võivad hägustuda. Rahvusvahelised tööpsühholoogia uuringud osutavad juba aastaid, et töösõltuvuse risk ei ole marginaalne nähtus. Viimaste aastate uurimuste andmetel võib töösõltlaste osakaal olla 14–20 protsenti. Samal ajal näitavad Gallupi globaalsed tööheaolu raportid, et kõrge pühendumus võib isegi heaolutunnet kasvatada, sest tugevdab enesekindlust ja tõstab töörahulolu. Seega ei ole küsimus, kas inimene mõtleb tööle, vaid milline on nende mõtete laad.
Just see eristus on tööpsühholoogias hästi uuritud. Utrechti Ülikooli professori Wilmar Schaufeli ja kolleegide töödest ilmneb, et positiivsed mõtted – näiteks edukate kohtumiste meenutamine või uued ideed – võivad heaolu suurendada. Probleem tekib siis, kui mõtted keskenduvad pingetele, lahendamata ülesannetele või korduvatele muredele. Selliseid mõttekäike seostatakse läbipõlemise ja kroonilise stressiga, mitte pühendumusega. See on piir, mida inimene sageli ise ei märka.
Esimene häirekell on uneprobleemid
Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni andmetel on unehäired üks esimesi ja selgemaid märke, et stress on ületanud tervisliku läve. Kui töömõtted ei lase uinuda või äratavad öösel üles, viitab see kas kuhjuvale ärevusele või üha ähmastuvatele töö ja puhkuse piiridele. Selliseid seoseid on kirjeldatud ka Lanceti vaimse tervise ülevaadetes, mis hoiatavad, et krooniliseks muutuv unevõlg on süsteemi esimene punane tuli.
Teaduskirjandus ei jäta kahtlust, et töösõltuvus on seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidega. Mitu rahvusvahelist uuringut, sealhulgas artiklid ajakirjades Journal of Occupational Health Psychology ja International Journal of Mental Health and Addiction, on leidnud tugeva seose töönarkomaania ning kõrgemate depressiooni- ja ärevusnäitajate vahel. Samuti on uuringutes kirjeldatud, et töösõltuvusega inimestel on sagedamini unehäired, peavalu, seedetrakti vaevused ning südame- ja veresoonkonnahaiguste riskimustrid.
Lisapingutuse võit tuleb lõivuga
Ka tööandjatel ei tasu ülekoormust käsitleda tasuta lisapingutusena. OECD produktiivsuse raportites rõhutatakse mitu korda, et ületöötamine tõstab tööõnnetuste riski, suurendab haiguspäevade arvu ning kasvatab personali voolavust – just neid tegureid, mis pikas plaanis vähendavad ettevõtte tulemuslikkust.
OECD raport «Promoting Health and Well‑being at Work» (2022) rõhutab, et tööandjale mõjusad tervise- ja heaoluprogrammid võivad vähendada haiguspäevade arvu ja tõsta tootlikkust. Seetõttu on tööheaolu ja vaimse tervise toetamisest saanud viimastel aastatel paljude organisatsioonide strateegiline osa. Küsimus ei ole ainult inimlikkuses, vaid ka majanduslikus mõistlikkuses.
Töövälisel ajal tegele muuga
Psühholoogide ja töötervishoiu ekspertide sõnum on üsna ühtne: piire hoida ei ole luksus, vaid töövõime säilitamise osa. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon soovitab teadlikult välistada tööga seotud kommunikatsiooni õhtuti ja nädalavahetustel, sest töölt lahtiühendumine ei tule iseenesest, vaid vajab harjutamist.
WHO juhised rõhutavad, et taastumisaega tuleb planeerida sama järjekindlalt kui tööülesandeid. Neuroteaduse uuringud näitavad ühtlasi, et tegevused, mis nõuavad tähelepanu täielikku ümbersuunamist – näiteks sport, hobid või loovtegevus –, aitavad katkestada stressiga seotud automaatseid mõttekäike ja annavad ajule vajaliku puhkeimpulsi.
Pühendumus ise ei ole oht. Pühendunud inimene ei kaota tööd tehes energiat, vaid hoopis saab seda. Oht tekib siis, kui inimene ei suuda enam tööst välja lülituda, kui mõtted muutuvad pingeliseks ja korduvaks ning taastumisaega ei ole. Teaduslikud järeldused viitavad, et tervislik piir jookseb sealt, kus töö aitab enesekindlust ja heaolu tõsta, mitte sealt, kus see hakkab juhtima mõtteid ja und.
Allikas: https://majandus.postimees.ee/