Kas mootorsõidukijuhi esmaabikoolitus asendab töökeskkonna esmaabi koolitust?
11.11.2019
Lugeja küsib: Määrasime esmaabiandjaks uue töötaja, kes on hiljuti saanud autojuhiload. Ta läbis mootorsõidukijuhi esmaabi koolituse ja tal on kehtiv tunnistus. Kas ta peab ikkagi veel eraldi töökeskkonna osas esmaabikoolitusele minema?
Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna spetsialist: Esmaabiandja koolitusele on nõuded kehtestatud tervise- ja tööministri määrusega.
Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse viib läbi täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele. Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse täienduskoolitusasutuses viib läbi tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetaja koolituse ning omab sellekohast tunnistust.
Esmaabiandja koolituse kestus on 16 akadeemilist tundi ja selle õppekava peab eelkõige hõlmama järgmisi teemasid:
- õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine (sealhulgas paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes abiandmise iseärasused, edasise tervisekahju ennetamine;
- eluohtlikud seisundid, nende äratundmine ja hädavajalikud tegevused (sealhulgas infarkti, insuldi ja kopsuvigastuse korral);
- esmaabi teadvusetuse korral – vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine (sealhulgas elustamisaparaadi AED kasutamine);
- esmaabi vigastuste korral – keha pindmised ja sügavad vigastused, sisemised ja välised verejooksud, verejooksu peatamise võtted, haavade sidumise võtted ja reeglid, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad (sealhulgas nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade põrutused ja muljumised, silmakahjustused;
- esmaabi uppumise, mürgistuse, söövituse, põletuse, külmakahjustuse ja elektrilöögi korral;
- meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine;
- esmaabi äkkhaigestumise (näiteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anafülaktiline šokk, minestus, astmahoog, kõhuvalu) korral;
- esmaabivahendite valik ja kasutamine töökohal.
Esmaabiandja ei pea ülaltoodud koolitust läbima, kui ta on samaväärse koolituse läbinud kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks määramist. Mootorsõidukijuhi esmaabikoolitust saab lugeda samaväärseks koolituseks, mis tähendab, et kui töötaja on läbinud mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks määramist, ei ole uue koolituse korraldamine vajalik. Tööandjal tuleb ainult meeles pidada, et kolm aastat peale autokoolis esmaabi koolituse läbimist tuleb töötaja saata täienduskoolitusele kestusega kuus akadeemilist tundi.