-
Keskmine brutopalk kasvas Eestis 5-6 protsenti, kõrgeim on see endiselt Harju- ja Tartumaal.
-
Üle 3000-eurose keskmise palgaga paistsid silma info- ja side-, finants- ning energiasektor.
-
Palk kasvas enim energia- ja põllumajanduses, mediaanpalk tõusis 1753 euroni.
Keskmine palk tegi järsu hüppe. Millistel elualadel oli tõus kõige kiirem?
02.06.2026
Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta esimese kvartali keskmine brutokuupalk 2135 eurot, mis on 6,2 protsenti kõrgem kui aasta varem.
TEADUS IDA-VIRUMAAL ⟩ Põlevkivituhas peituvad tuleviku toorained
29.05.2026
Ida-Virumaa põlevkivitööstuse jäätmeid on aastakümnete jooksul peetud eelkõige keskkonnaprobleemiks. Nüüd loodavad teadlased, et vähemalt osa neist mägedest võib tulevikus muutuda väärtuslikuks tooraineallikaks. Õiglase Ülemineku Fondi projektide toel uuritakse, kuidas kasutada põlevkivituhka ja muid tööstusjäätmeid ehitusmaterjalide, sideainete ning võib-olla ka kriitiliste metallide tootmiseks.
Fosforiidiuuringud lähevad plaanitust miljoni euro võrra odavamaks
Eestis on lõpule jõudmas fosforiidiuuringute teine etapp, mille järel otsustatakse, kas on mõttekas minna uuringutega edasi. Hoolimata sellest, et uuringud venisid kavandatust pikemaks, läksid nad plaanitust umbes miljoni euro võrra odavamaks.
Õiglase ülemineku seminaril keskenduti Ida-Virumaa elanike töötulevikule
28.05.2026
Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC) kahepäevane seminar “Õiglane üleminek Kesk- ja Ida-Euroopas, Eesti” toimus 27.–28. mail. Selle käigus külastas rahvusvaheline ametiühinguseltskond Jõhvi rajatavat filmilinnakut ja Ida-Viru Kutsehariduskeskust ning arutas Tallinnas, milline on ametiühingute roll õiglases üleminekus.
Microsofti uuring: töötajad on tehisaru kasutamiseks valmis, kuid organisatsioonid ei tule järele
28.05.2026
Tehisaru suurendab töötajate potentsiaali, kuid organisatsioonid ei oska seda veel täielikult rakendada, selgus Microsofti 2026. aasta Work Trend Index uuringust. Organisatsioonides kasvab surve tehisaru kiiresti kasutusele võtta, kuid see põrkub sageli süsteemidega, mis on loodud varasema tööviisi jaoks.
Vahet pole, kes kindlustunnet mõõdab - eesti inimesed on ikka pessimistlikud
Statistikaamet avaldas täna oma esimesed ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet mõõtvate uuringute tulemused.
Selle kuuni avaldas konjunktuuribaromeetrite andmeid konjunktuuriinstituut. Mirjam Koch
Esmasünnitaja keskmine vanus ületas 30 aasta piiri
26.05.2026
2025. aastal sündis Eestis kokku 9105 last ehk 438 last vähem kui aasta varem. Esimest korda kerkis esmasünnitajate keskmine vanus 30 eluaastast kõrgemale, selgub Tervise Arengu Instituudi andmetest.
Kokku sünnitas eelmisel aastal 8994 naist (2024. aastaga võrreldes 410 naist vähem): 8887 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 103 ning neljal korral sündisid kolmikud. Sünnitanud naiste hulgas oli kunstliku viljastamise osakaal 6,9 protsenti (622 naist).
Nooremate inimeste tervena elada jäänud aastate arv vähenes
Eestimaalaste tervena elada jäänud aastate arv sünnimomendil oli mullu 57,3 aastat, mis tähendab langemist 2021.–2022. aasta tasemele. Rohkem on tervena elada jäänud aastate arv vähenenud noorematel inimestel ja mitte-eestlastel, teatas statistikaamet.
Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 79,8 aastat. Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg sõnas, et oodatav eluiga on Eestis pidevalt pikenenud, välja arvatud pandeemia-aastatel.





