| KEEMIKUTE AMETIÜHING |    |
29.05.2026
Tervisekontroll annab infot üksiku töötaja tervise kohta. Töötervishoiu olukorra analüüs aitab aga vaadata suuremat pilti: kas töökeskkond, töökorraldus ja töötingimused toetavad töötajate tervist või on kuskil korduvad probleemid, millele tuleks tähelepanu pöörata.
Analüüsi käigus annab töötervishoiuarst hinnangu ettevõtte töötervishoiu olukorrale tervikuna ning teeb tööandjale ettepanekuid näiteks:
28.05.2026
Kui töökohal juhtub raske või surmaga lõppenud tööõnnetus, ei mõjuta see ainult töökorraldust. See mõjutab inimesi.
Selline õnnetus võib raputada kogu kollektiivi turvatunnet, usaldust ja vaimset heaolu. Töötajad võivad kogeda šokki, ärevust, süütunnet, keskendumisraskusi, unehäireid või hirmu töö jätkamise ees. Eriti haavatavad võivad olla need, kes nägid õnnetust pealt, puutusid kannatanuga vahetult kokku või tundsid teda lähedalt.
25.05.2026
Psühhosotsiaalseid ohutegureid esineb igas valdkonnas. Tööinspektsioon puutub kokku nii töökiusu, diskrimineerimise rahvuse, soo või puude tõttu kui ka ebavõrdse kohtlemisega. Enamasti jõuavad sellised juhtumid Tööinspektsioonini vihjete kaudu.
19.05.2026
Kui mõistliku aja möödudes probleemid ei lahene, siis on võimalik kaasata kolmas osapool organisatsiooni väliselt. Üheks võimaluseks on Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant.
19.05.2026
Täna laekus Tööinspektsioonile info surmaga lõppenud tööõnnetusest. Õnnetus juhtus 8. mail ehitusobjektil, kus 63-aastane mees kukkus redelilt alla kolme meetri kõrguselt.
Tööinspektsioon avaldab hukkunu lähedastele kaastunnet.
05.05.2026
Majanduslikult keerulised ajad mõjutavad paratamatult ka töökeskkonda ja see on tinginud paljude tööandjate puhul riskantsema käitumise, nii tööohutuse kui ka töösuhete vaates. Sellist käitumist ajendab sageli ettevõtja ellujäämisinstinkt – vajadus olemasolevaid ressursse optimeerida ehk vähendada kulusid ja suurendada tulu.
Optimeerimise probleem seisneb aga selles, et piiri on keeruline tunnetada. Sageli liigutakse n-ö katse-eksituse meetodil seni, kuni tekib esimene „mõra“ – tööõnnetus, seadme rike, töötajate lahkumine ülekoormuse tõttu või tervisekahjustus. Just sellistes olukordades selgub, et ohutuse arvelt tehtud kokkuhoid ei ole olnud sääst, vaid edasilükatud kulu.
05.05.2026
2025. aastal said tööõnnetustes viga eelkõige käed ja sõrmed – ligi 27% juhtunud tööõnnetustest olid seotud just selle kehaosaga.
Mida põnevat veel tööelus märkasime? Loe meie värsket aastaraamatut ja saa teada! 
28.04.2026
Möödunud aastal sai tööõnnetustes viga üle 3000 inimese ja seitse töötajat hukkus. Ikka ja jälle vilistatakse ohutusreeglitele raha ja mugavuse pärast. Eesmärk on null, aga kuidas seda saavutada?
Allikas: https://reporter.kanal2.ee/