Kristjan Port tehisintellektist Eesti tööturul: ilma selleta jääme käsitöölisteks ja siis oleme juba hädas

Tehnoloogiaekspert Kristjan Port ütles saates „Minu Eesti, minu Euroopa“, et tehisintellektiga on seotud ka palju ohte, kuid selle positiivne mõju on siiski suurem. Sellega nõustus ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete juht Ott Velsberg, kes tõi näite tervisevaldkonnast ning arstide ülekoormusest.

„Kui me suudame tehisintellektiga paari järgneva aastaga midagi nende töökoormuse vähendamises ära teha, siis see on üdini positiivne,“ ütles Velsberg. Tema sõnul motiveeriks see Eesti arste ka siia tööle jääma, sest uued lahendused tooksid ülekoormusele leevendust.

Kuigi näiteid, kus tehisintellekt võib olulist kasu tuua, on palju, siis Eesti ettevõtete valmidus seda kasutusele võtta on võrreldes naabritega väga väike. „Meie ettevõtetest kaalub tehisintellekti arendamist ja sellesse investeerimist vaid viiendik, samal ajal kui näiteks Skandinaavias on see näitaja kõigis riikides vähemalt 40%,“ selgitas Velsberg. Tema sõnul näitab see sektori teadlikkust, mida on Eestis veel paraku vajaka jäänud.

Samal ajal ütlevad eksperdid, et kui arvestada praegust majanduse struktuuri, siis võivad umbes viis protsenti töödest olla viie kuni kuue aasta jooksul automatiseeritud. Need on näiteks kõnekeskuse töö, assistenditöö, raamatupidajate töölõigud jms.

Velsbergi väitel ei saa me siiski rääkida tohutust töötusest, sest see puudutab väheseid. „Selle jaoks, et me ka majanduslikku potentsiaali ära kasutaks, peame ühiskonnas tervikuna mõtlema, kuidas tehnoloogiat ära kasutada,“ ütles ta.

Kusjuures jääb tema sõnul Eestis generatiivsest AI-st puutumata umbes 40% mehi ja 20% naisi. Need on inimesed, kes teevad peamiselt füüsilist tööd. Kristjan Pordi sõnul on nad enamasti madalapalgalised, kuid AI laialdasem levik ei jäta puutumata näiteks hoopis advokaate ja arste, kelle tööst võtab tulevikus osa tehisintellekt üle. See võib tähendada, et juristiametile ei saa enam tulevikus elu lõpuni kindel olla.

Saates tuleb juttu ka sellest, et Euroopa Liit jääb praegu muust maailmast tehisintellekti arendamises maha, eelkõige kehvade toetusmeetmete tõttu. Veel peatume tehisintellektiga seotud ohtudel ja sellel, kuidas Euroopa Liit neid õigusaktidega maandada suudab.

Allikas: https://www.delfi.ee/