Põlevkivituhk aitab püüda ohtlikke elemente
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased loodavad vähendada põlevkivi kasutamise keskkonnamõju selle tuhale uute rakenduste leidmisega. Seniste tulemuste põhjal saaks kasutada seda muu hulgas filtrina, millega püüda kinni elavhõbedat või arseeni.
Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor Alar Konist nentis, et isegi põlevkivile selle lihtsakoelise põletamise asemel kõrgemat väärtust andes võib inimesi pelutada selle käigus tekkiv jäätmete hulk. Valdavalt leiab praegu rakendust vaid põlevkivi orgaaniline osa.
Sellele lisaks koosneb põlevkivi aga veel ka liivsavist ja mineraalsest osast. "Liivsavi osa ja mineraalne osa on need, mis jäävad järgi. Tegelikult on meil selline tuhahunnik, mis on ressurss ja mida me täna ei kasuta. Kui me teaksime, kuidas kasutada põlevkivi nii, et tuhahunnikut lihtsalt kuhugi ei teki, siis me leiame sellele tulevikus koha ja see ressurss on kindlasti suur väärtus," sõnas Konist saates "Tähelepanu! Tegemist on teadusega".
Ühe võimaliku kasutussuunana on püüdnud nad muuta põlevkivituhka kasulikuks adsorbendiks. See käituks filtrina, mis püüaks endasse näiteks keemiatööstuses tekkivaid ohtlikke elemente, nagu elavhõbedat või arseeni. Selle juures mängib võtmerolli pürolüüsina tuntud protsess. Sõltuvalt kuumutuskiirusest ja täpsest gaasikeskkonnast, kus seda tehakse, on ka adsorbendi omadused erinevad.
"Selle kuumutamise tulemusena laguneb põlevkivis olev orgaaniline materjal termiliselt, eralduvad lenduvad ühendid, millest osa kondenseeritakse ja saadakse õli. Osa ei kondenseeru ja lendub gaasina. Järgi jääb meil adsorbent, mis sisaldab osaliselt orgaanikat, aga ülejäänu on mineraalosa," selgitas TTÜ kaasprofessor Oliver Järvik.
Kaasprofessor märkis, et pärast ohtlike elementidega küllastumist saab adsorbenti regenereerida ja uuesti kasutada. Kuigi nelja-aastase töö tulemusel on nüüd teadlastel adsorbent, millega gaase puhastada, tuleb selle kasutusvõimalusi Konisti sõnul siiski veel uurida.
"Meie uuringu üks eesmärki oli näidata ka seda, et põlevkivi pole ainult üdini halb, nagu seda praegu kujutatakse, tegelikult on võimalik saada sellest kasulikku tahket materjali kõrvalproduktina energeetikas või keemiatööstuses kasutatavaid produkte," lisas Järvik.
Allikas: https://novaator.err.ee/