Tööinspektsioon: inimkaubanduse juhtumid ei jõua pahatihti menetlusse

20.04.2024

Tööinspektsiooni sõnul ei jõua suur osa võimalikest inimkaubanduse juhtumitest menetlusse, sest ohvriks langenud töötajad ei pruugi ise end ärakasutatutena tunda.

Inimkaubanduse ohvriks langevad peamiselt võõrriigi kodanikud. Lisaks sellele, et kannatanud ei taha sageli probleemi tunnistada, võivad nad manipulatsiooni survel faktid maha vaikida ja kriminaalmenetluses ei suudetagi vabaduse piiramist tõendada.

Rasket tööalast ärakasutamist, mida määratletakse inimkaubandusena, esineb Eesti töökultuuris pigem harva, kuid siiski on juhtumeid, kus kasutatakse töötajate teadmatust ära. Sellises ulatuses nagu eelmisel aastal, ei ole Eestis aga varem tööalast ekspluateerimist tuvastatud ja juhtumeid kriminaalmenetluses uuritud, tõdeb tööinspektsioon enda kodulehel avaldatud artiklis.

Tihti langevad ärakasutamise ohvriks välismaalt pärit töötajaid. Inimkaubandusega seondunud 14 kuriteost 13-s kasutati ära just välisriigi töötajaid, kes töötasid nii puhastusteeninduses, massaažisalongis kui ka ehitussektoris. Kannatanud olid muuhulgas pärit Ukrainast, Poolast, Moldovast ja Usbekistanist.

Näiteks võttis mõni ettevõte tööle ukrainlasi, laskis teha nädala proovipäevi ja saatis nad siis midagi maksmata minema. Või töötasid töölised mustalt ning pisivigade eest võttis firma neilt töötasu maha.

Sageli on välisriikidest pärit inimesed hea teenistuse lootuses valmis pingutama, mis seab neid kaitsetumasse rolli. Enamik neist ei tunne Eesti seadusandlust ja tööandjad võivad seda enda huvides ära kasutada. Näiteks sunnivad tööandjad töötajaid nõustuma ebainimlike ja ohtlike töötingimustega.

Tööinspektsiooni sõnul kasutavad pahatahtlikud tööandjad ära võõrtööjõu haavatavust. Välisriigist pärit töötajad ei tunne keelt ega kehtivaid seadusi. Välismaalaste Eestisse tööle kutsumisel täidetakse küll paberil seadusega ettenähtud nõuded, kuid tegelikkus on vastupidine.

Näiteks kirjeldas töötaja tööinspektsioonile tehtud pöördumises, et talle tehti tähtajaline elamisluba töötamiseks. Tööandja aga ähvardas selle tühistamisega, kui töötaja ei nõustu töötama vähemalt 300 tundi kuus. Kui töötaja kurdab liigsete töötundide või saamata jäänud töötasu üle, siis ähvardab tööandja töösuhte lõpetada. See omakorda seab võõrtöölise abitusse seisundisse, töötamise registris töösuhte lõpetamisel saadetakse ta kodumaale tagasi. Kuna vabatahtlik lahkumise periood on väga lühike, sageli nädal, siis ei jõua ohver enne kodumaale naasmist ka oma õiguste eest seista ega töövaidluskomisjoni poole pöörduda. Tööandja aga jätkab oma tegevust ning kasutab ära järgmisi töötajaid ja omandab seeläbi konkurentsieelise nende tööandjate ees, 

Riikides, kust enim välismaalasi tööle tuleb, on tööjõuturu olukord ja regulatsioonid teistsugused. Isegi kui tööandja maksab Eestis töötavale välismaalasele alla seadusega kehtestatud miinimumi, võib Eestis teenitud töötasu ületada kordades koduriigis sama töö eest makstavat töötasu.

Tööinspektsioon tõi näiteks juhtumi, kus Kesk-Aasia riigist pärit ehitaja soovis töövaidluskomisjonile avalduse kirjutada. Töötaja sõnul oli tööandja jätnud talle töötasu maksmata, kuigi pöörduja küsis seda mitmel korral. Edasise vestluse käigus ilmnes, et tagatud polnud ka nõuetekohane puhkeaeg. Mõne kuu jooksul, mis töötaja Eestis töötas, oli ta puhanud üksnes loetud arvul päevadel ning viimasel kuul ei olnud mitte ühtegi töövaba päeva. Sealjuures olid tööpäevad kuni 16-tunnised. Kui töötaja lubas palga mittemaksmise tõttu pöörduda tööinspektsiooni, hakkas tööandja ähvardama metsa viimisega. Töötaja kartis, et ähvardus võidakse ellu viia. Lisaks ähvardati, et migratsiooniamet saadab ta riigist välja. Lõpuks märkis tööandja töötamise registris töösuhte lõppenuks ning politsei- ja piirivalveamet saatiski töötaja riigist välja.

Tööalast ärakasutamist ja inimkaubandust ei ole tööinspektsiooni kinnitusel lihtne avastada, sest ohvrid pelgavad üldjuhul ametkondi ja kurjategijad manipuleerivad ohvritega, et infot varjata. Siinkohal teeb tööinspektsioon inimkaubanduse juhtumite uurimisel tihedalt koostööd politsei- ja piirivalveametiga ning vajaduse korral edastatakse info ka maksu- ja tolliametile (MTA). Tööinspektorite ja töövaidluskomisjonide saadetud vihjeid kontrollib politsei äärmise tõsidusega ‒ vestleb võimalike ärakasutamise ohvritega ja käib vajaduse korral kohapeal infot kontrollimas. Lisaks toimuvad igal aastal ühised kontrollid.

Aasta jooksul laekunud ligi 800 vihjetest oli 100 seotud võõrtööjõuga.

Allikas: https://pealinn.ee/