Pirk: põlevkivist loobumine on poliitiline, mitte teaduspõhine või majanduslik otsus

Näiteks ütles regionaalministri kandidaat Piret Hartman ETV "Esimeses stuudios", et riik põlevkiviga ei jätka ning Ida-Virumaale ei tohi selles suhtes valetada. Jüri Nikolajev uuris, mida arvavad ministri väitest teadlased ja omavalitsused.

Eestis on põlevkivist läbi aastate toodetud peamiselt elektrit ja õli ehk Eesti tähtsaimat maavara on kasutatud fossiilse kütusena. Seevastu keemiatööstuse toormena pole põlevkivi seni kasutust leidnud.

"Tõenäoliselt on olnud piisavalt nõudlust põlevkiviõli järele kütusena. Pole olnud ka otsest vajadust temast teha keemiatooteid või ka teha otse põlevkivist keemiatooteid. Ei ole olnud ka sundi rohkem edasi arendada põlevkiviõli töötlemist," selgitas Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse juht Kalle Pirk ERR-ile.

Pirgi sõnul on teadlased põlevkivi kasutusvõimalusi keemiatööstuses uurinud aastaid, kuid teadmiste rakendamine nõuab investeerimisjulgust. Praegu seda pole. Näitena tõi Kalle Pirk põlevkivist bensiini tootmise arendusi.

"Ettevõtted on selle tee poole peale juba läbi käinud, sellest plaanist on loobutud. Kui sa enam üldse põlevkivi kasutada ei saa, siis pole mõtet ka tehast ehitada. Ja täna on väga riskantne teha investeeringuid põlevkivitööstusse."

Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse juht Pirk kinnitas, et põlevkivist loobumine on poliitiline, mitte teaduspõhine või majanduslik otsus.

"Isegi kui me räägime põletamisest, me tegelikult räägime energiajulgeolekust ja põletamise juures, kui on olemas võimalus püüda kinni CO2 heide, tundub et me võiksime põlevkivi põletada, sest me ei tekita heitmeid. Mulle tundub, et kõik algab sellest, et põlevkivi on fossiilne kütus. Aga probleem on ju kasvuhoonegaaside heide, mitte põletamine kui protsess."

Põlevkiviajastu lõppemisega kompetentsikeskus uksi sulgeda ei plaani. Suur uurimisvaldkond on  põlevkivitööstuse jäätmete ümbertöötlemine ning lisaks sellele aastakümnetega kogutud teadmiste ja oskuste pakkumine teistele riikidele.

Põlevkivist loobumine seab raske valiku ette Ida-Viru "põlevkivivallad". Ressursitasude kadumine kahandab näiteks Alutaguse valla eelarvet poole võrra. Kriitiline on 2028. aasta, kui tegevuse lõpetab viimane kaevandus. 

Õiglase ülemineku toel tekkivad ettevõtted koonduvad linnade kõrvale, metsade vahele uusi maksumaksjaid ei tule, sestap jääb vallal üle vaid kärpekirvega vehkida ja riigile loota.  

"Et nelja-viie aasta jooksul ka riigis seadusandja seda kohaliku omavalitsuse rahastusmudelit muudaks, et omavalitsused oleksid suutlikud end ise majandama. Võib-olla ongi siis nii, et aastal 2030 on Alutaguse vald selline koht, kuhu turistid tulevad vaatama, kuidas siin ellu jäädakse, kui enam midagi teha ei saa," nentis Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar.

Vallavanema sõnul käib pealetung valla tulubaasile mitmelt rindelt. Kui põlevkivitööstust tapab rohepööre, siis metsamajandust loodukaitsealade laiendamine. Roheenergia arendusi pärsivad omakorda riigikaitselised piirangud.

Allikas: https://www.err.ee/