Ministeeriumi hinnangul parandab õpetajate palgatõus tänavu palgalõhe statistikat

Kui 2022. aastal palgalõhe kasvas ja naiste keskmine brutotunnitasu oli 17,7 protsenti väiksem kui meestel, siis eelmisel aastal oli naiste keskmine tunnitasu 13,1 protsenti väiksem kui meestel, mis on ka iseseisvumisaja väikseim palgaerinevus.

Kõige suurem palkade erinevus on hulgi- ja jaekaubanduse, info ja side ning finants- ja kindlustuse tegevusaladel, kus naised teenivad keskmiselt umbes veerandi võrra vähem kui mehed.

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi valdkonnas teenisid naised meestest keskmiselt 1,1 protsenti enam. Kutse-, teadus- ja tehnikaalasel tegevusel teenisid naised keskmiselt 2,4 protsenti enam, veonduses ja laonduses oli naiste brutotunnitasu meestest keskmiselt 5,6 protsenti kõrgem ning muude teenindavate tegevuste valdkonnas oli naiste keskmine tasu meestest lausa 18,4 protsenti kõrgem. 2022. aastal teenisid naised meestest enam vaid veonduse ja laonduse valdkonnas.

Nagu finantssektoris üldiselt, teenivad ka Swedbankis töötavad naised umbes veerandi võrra vähem palka kui mehed. Peamiselt tuleneb palgavahe rollide erinevusest, sest naised kipuvad Eestis jätkuvalt tegema lihtsamaid töid. Naised on Swedbankis enamasti klienditeenindaja rollis, mehed aga IT osakonnas.

"Meil on see sooline tasakaal rohkem naiste poole kaldu ja mehed töötavad rohkem IT valdkonnas ja see segregeeritus on suhteliselt olemas. Kui võrrelda ainult puhtalt naisi ja mehi, siis tegelikult see palgalõhe tekib," ütles Swedbanki töösuhete juht Piret Prangel.

Sama ametit pidava mehe ja naise palgavahe on aga oluliselt väiksem, kuid Prangli sõnul teevad mehed ka rohkem ületunde.

Selveris on töötajate hulgas naiste osakaal samuti meestest kõrgem, kuid seal dikteerib palganumbrit vaid see, kui palju erinevaid ülesandeid töötaja täidab.

"Kindlasti ei saa võrdusmärki panna töötajate vahele, kui üks töötab ainult kassas, aga teine töötaja on võimeline töötama kassas, panema kaupu välja, töötama teenindusletis. Siin võivad palgakäärid väga suured olla," selgitas Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson.

Eesti sooline palgalõhe on jätkuvalt Euroopa kõige suurem. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika nõuniku Eva Liina Kliimani sõnul on oodata, et tänavuse aasta statistikat parandab mõnevõrra õpetajate palgatõus. Kuid mitmed teised valdkonnad tekitavad jätkuvalt probleeme.

"Näiteks info ja side tegevuse alal, mille alla kuulub ka IT-sektor, seal on tegelikult väga palju ettevõtete ja tööstuse poolt tehtud, et palgalõhet vähendada, soolist võrdsust edendada. Aga seal me tegelikult näeme isegi palgalõhe kerget suurenemist," ütles Kliiman.

Lisaks sellele, et mehed ja naised teevad erinevaid töid, tekitavad Eestis Kliimani sõnul muret soostereotüübid.

Palgalõhe vähendamiseks hakkab ülejärgmisest aastast Eestis kehtima palkade läbipaistvuse direktiiv, millega peab tööandja palgavahemiku avaldama kandideerijale juba enne esimest tööintervjuud. Samuti tekib suurtel ettevõtetel palkade aruandluskohustus.

Allikas: https://www.err.ee/