Ursula von der Leyen toetab EL-i eelarve sidumist majandusreformidega

Von der Leyen, kes kandideerib teiseks viieaastaseks ametiajaks, ütles Financial Timesile, et ta näeb eeliseid sadade miljardite eurode väärtuses ühtekuuluvusfondide ja bloki helde ühise põllumajanduspoliitika tingimuslikuks muutmises.

See võimalik muutus oleks suur nihe EL-i kahe suurima rahastusvoo jagamises ja võiks teha ruumi kaitse ja tööstuskasvu lisakulutustele.

Von der Leyen kirjeldas eduka pretsedendina Next Generation EU programmi, mis on 800 miljardi euro suurune ühine laenukava, mille eesmärk on elavdada riikide majandust pärast Covid-19 pandeemiat. Riikide valitsustel on sellele juurdepääs ainult siis, kui nad viivad ellu majandusreforme.

"Reformide ja investeeringute kombinatsioon viis kasvuni," ütles von der Leyen. "Ja te näete seda nüüd edukas majandusarengus Itaalias, Kreekas ja Portugalis. Seega peaksime õppima sellest. Olen valmis seda arutama, sest näen, et meie investeeringute mõju on olnud tugev."

Ettepanek tuleb ajal, mil EL-i liikmesriigid hakkavad esitama nõudmisi järgmise eelarve kohta, mis kehtib aastatel 2028 kuni 2034. Jõukamad riigid, sealhulgas Saksamaa, nõuavad tavaliselt kulutuste piiramist ja rangemaid majanduslikke meetmeid, kirjutab ajaleht.

Parempoolne Euroopa Rahvapartei (EPP), mille juhtiv kandidaat eelseisvatel valimiste von der Leyen on, toetab ka EL-i eelarvet, mis suurendaks konkurentsivõimet.

Ühtekuuluvuspoliitika, mille väärtus on praeguses eelarves kokku 392 miljardit eurot, on suunatud EL-i vaesemate piirkondade ja arenenumate piirkondade vahelise lõhe vähendamisele. Poola on siin suurim kasusaaja.

Põllumeestele mõeldud toetusfondi CAP-i, koguväärtusega 386,6 miljardit eurot, suurim kasusaaja on Prantsusmaa. Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes esitas eelmisel korral von der Leyeni kandidatuuri, ei ole teda veel teiseks ametiajaks toetanud. Tema valitsusel on olnud raskusi kulutuste kontrolli alla saamisega ja tema majandusreformidele on kodumaal tugev vastuseis, vahendab Financial Times.

Liikmesriigid on nõudnud, et järgmine EL-i eelarve sisaldaks rohkem raha kaitse ja julgeoleku jaoks, uute tehnoloogiate arendamiseks ja Euroopa tööstuse toetamiseks – need nõudmised viitavad eelarve suurenemisele.

"Kui meil on väga selge analüüs selle kohta, millised on kulutuste prioriteedid ja milliseid prioriteete me tahame Euroopa tasandil rahastada... olen valmis seda arutama kuid tingimused peavad olema täidetud," ütles von der Leyen. "Vaba voli ei ole."

Von der Leyen ütles, et ta kasutab oma praeguse viieaastase mandaadi kogemust, et EL-i eelarvekulutusi parandada ja lihtsustada. "Meil on osaliselt kattuvad programmid ja dubleerimised ning me näeme, et mõnikord liigub eelarve liiga aeglaselt," lausus ta. "Kui sul on rohkem selgust, rohkem lihtsust, siis on sul rohkem kiirust ja seega rohkem mõju. Lihtsustatult öeldes – täna kulutatud eurol on palju rohkem mõju kui samal eurol, mis kulutatakse kolme aasta pärast, sest me oleme oma protsessides nii aeglased."

Allikas: https://www.err.ee/