Haridusleppe läbirääkimistel tekitab lahkhelisid õpetajate karjäärimudel

Haridusleppe läbirääkimiste järgsel pressikonverentsil andsid ülevaate läbirääkimistest haridusminister Kristina Kallas (E200), Eesti haridustöötajate liidu juht esimees Reemo Voltri ja Harku valla abivallavanem Robert Lippin.

Tartus peetud haridusleppe läbirääkimistel jõuti üksmeelele selles, et neljaastmelise õpetajate karjäärimudeliga tuleb edasi liikuda. Lahtiseks jäid aga vanemõpetaja kutse andmise reeglid.

Kallas rääkis, et karjäärimudelis on neli astet – nooremõpetaja, õpetaja, vanemõpetaja ja meisterõpetaja.

Nooremõpetaja palga alammäär oleks 1820 eurot.

Nooremõpetaja palgakoefitsient oleks 1,0, õpetaja palgakoefitsient 1,2, vanemõpetaja palgakoefitsient 1,4 ning meisterõpetaja palgakoefitsient 1,6.

Kvalifikatsioonideta õpetajad karjäärimudelis osaleda ei saa.

Nooremõpetaja ametijärk puudutaks ainult alustavaid õpetajaid, kellel juba on kutsekvalifikatsioon, kuid kellel ei ole pikka tööstaaži. Seal ollakse reeglina aasta. Järgmisena liigutakse edasi õpetaja astmele, selgitas Kallas.

Vaidluskoht on Kallase sõnul aga see, mis hetkel saab õpetajast vanemõpetaja. Tema sõnul ollakse erineval seisukohal, kas vanemõpetaja järgu andmine peaks olema kooli või hoopis kutsekoja poolt antav.

"Kas see, et õpetaja läheb ja teeb kutsekojas vanemõpetaja kutsetunnistuse, saab selle järgu ja seejärel tuleb kooli tagasi ja näitab koolijuhile seda kutsetunnistust ja ütleb, et nüüd sa pead mulle kõrgemat palka maksma – siin tekkiski vaidlus. Enamus koolipidajad, ka haridusministeerium koolipidajana tundis, et tegelikult vanemõpetaja järgu omistamine võiks ikkagi olla koolipidaja ülesanne," rääkis Kallas.

Reemo Voltri selgitas, et mõned koolipidajad näevad, et kui õpetaja saab kõrgema astme tehtud, siis see ei tähenda, et ta peaks saama kõrgemat palka, vaid ta saab kõrgemat palka ainult siis, kui koolijuhil on talle kõrgemaid kompetentse eeldavaid tööülesandeid. Ta märkis, et koolijuhtide hinnangul on vanemõpetajale sobivaid ülesandeid anda ainult kümnele protsendile õpetajatest.

Kallas ütles, et läbirääkijad ei leppinud ka kokku, kas vanemõpetaja aste on kooliga seotud ehk kui õpetaja saab kooli poolt vanemaõpetaja astme ja otsustab sealt koolist minna edasi teise kooli, siis kas see aste läheb temaga kaasa.

Voltri märkis ka, et karjäärimudeli koefitsientide küsimuses jäädi erinevatele seisukohtadele selles, kui suurt osa õpetajaskonnast peaks karjäärimudel kõnetama. "Meie seisukoht on ikkagi see, et see karjäärimudel peab olema selline, et see puudutab umbes kolmandikku õpetajatest," ütles Voltri, lisades, et soov ja võimalus kokkuleppeni jõuda on suur.

Lahtiseks jäi läbirääkimistel ka see, kas karjäärimudel rakenduks esimesest septembrist aastal 2025 või esimesest jaanuarist aastal 2026. Voltri sõnul on õpetajate soov, et karjäärimudel hakkaks võimalikult ruttu kehtima.

Haridusministeerium peab välja arvutama uued palgaastmed

Haridusleppe töörühma esialgne õpetajate karjäärimudeli ettepanek oli, et iga palgaaste oleks järgmisest 20 protsenti suurem. Seda mudelit juba järgmisel aastal täies mahus rakendades oleks lisaraha juurde vaja 187 miljonit eurot. "Me kõik täna tõdesime, et tõenäoliselt sellised palgaastmeid me rakendada ei saa ja seetõttu HTM-ile tehti ülesandeks tulla välja uute palgaastmete ettepanekutega," sõnas Kallas

Kui õpetajad lisaraha ei saa, lükkub edasi ka karjäärimudeli rakendamine, sõnas Kallas.

Rahastusmudeli muudatused võeti läbirääkimiste päevakorrast välja

Õhku jäi ka küsimus, millise koefitsiendiga karjäärimudelis asuvaid astmeid tasustada ja kui palju on selleks vaja lisaraha. Kolme töörühma poolt välja pakutud rahastusmudeli muudatused võeti aga läbirääkimiste päevakorrast üldse välja.

Haridusleppe kolm töörühma käisid eelmisel nädalal välja idee, et tulevikus võiksid kõik haridustoetused omavalitsustele jõuda nii-öelda ühe potina. Sellest potist maksaksid siis kohalikud omavalitsused nii õpetajatele palka ja tasuksid ka muid hariduskulutusi. Kallase sõnul on praeguseks selge, et rahastusmudeli üle haridusleppe raames edaspidi kokku leppima ei hakata.

"See rahastusmudeli muudatus oleks niivõrd suur, et ta lükkaks pikali ka karjäärimudeli rakendamise, kuna sel juhul tuleks kõigepealt läbi rääkida rahastusmudeli muudatus ja siis selle peale üles ehitada uus karjäärimudel. Saime aru, et kahte asja me korraga teha ei saa. Leppisime kokku, et viime rahastusmudeli potentsiaalsed muudatused, arutelud riigieelarve läbirääkimiste protsessi," sõnas Kallas.

Koolivõrguga seonduvaid teemasid seekord ei käsitletud ning nendega tegeletakse juunis, teatas haridusministeerium.

Tegemist oli haridusleppe läbirääkimiste raames neljanda kokkusaamisega. Haridus- ja teadusministeeriumis kogunesid ligi 50 omavalitsuse esindajad, õpetajate ja koolijuhtide esindusorganisatsioonid, erakoolid, ametiühingute keskliit. 

Allikas: https://www.err.ee/